Tz’ib’anem – tz’ib’an ch’owem (escritura y expresión escrita)

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Ch'orti' | Chuj | Popti' | Kaqchikel | Q'anjob'al | Q'eqchi' | Tz'utujiil
Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(123).png

Kowinib’äl[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png
  1. Retaman ntz’ib’an pa ruch’ab’äl.
  2. Ntikïr nutz’ib’aj ri nuna’ojij, ri nurayb'ej ruk’u’x pa ruch’ab’äl.

Tz’ijb’anem__ tz’ib’an ch’owem

Chupam re jun tanaj re’. K’atzinel chi nqatz’ët wi konojel ri tijoxela’ ketaman chik nkisik’ij wuj, chuqa’ we ketaman chik yetz’ib’an. We ti taq ak’wala’ k’a man jani ketaman yetz’ib’an k’atzinel chi nqab’än ka’I’ oxi’ taq samaj kik’in nab’ey richin yeqato’ ye’ok chupam rulewal ri tz’ibanem.

  • Richin ti taq ak’wala’ nketamaj yan el jub’a’ pa ruwi’ ri tz’ib’anïk, tiqatz’ib’aj kib’i’ chuwäch jujun taq peraj taq wuj, k’a ri’ tiqab’ij chi ke chi tikib’ana’ rije’ chuwäch kiwuj.
  • Chuqa’ tikirel natz’ib’aj chupam ri kiwuj, ri kib’i’. Ke re’:

B’alam

B’

Richin ja rije’ yetz’aqatisan.

  • Jun chik ja ri nqab’ij chi ke chi yojetz’an chi yojtz’ib’an. Tikirel nqab’ij chi ke chi tikisik’ij pe jun na’oj chawe rat tijonel. K’a ri’ ja rat k’o chi yatz’ib’an chi kiwäch, richin nkitz’ët chi tikirel chuqa’ nkib’än rije’. Toq xtak’ïs rutz’ib’axik ri na’oj, tab’ij chi ke konojel chi tikirel nkiya’ kan kib’i’ chuxe’ ri xkisik’ij pe chawe.
  • Jun chik: tikirel chuqa’ nqab’ij chi ke chi tikirel nqatäq el jun wuj chi re jun chik winäq, tikirel nak’waj chi kiwäch jun wuj richin natäq achi’el ta chi re atata’, ate’. K’a ri’ tikirel nkib’än chuqa’ rije’. Chuqa’ tikirel nkib’än jun peyonïk. Ronojel tikirel nkisik’ij pa chawe rat, k’a rat natz’ib’aj chuwäch jun wuj, o jun ruxaq wuj. K’a ri’ konojel k’o chi nkiya’ kib’i’ chuxe’. Ronojel re’ richin nk’astäj kijolom rije’ pa ruwi’ ri rejqalem k’o ri tikirel nkib’ij ri nkina’oj rik’in tz’ib’, chuqa’ chi tikirel yech’o kik’in xa b’a’ achike winaqi’ xa xe rik’in ri tz’ib’.

Wawe’ chi rij xqatz’ib’aj röj ri wuj, tikirel nqab’ij chi ke chi tikib’ana’ chuqa rije’ pa jun ruxaq wuj. Ütz ta pe’ xe xe nkib’än ruwachib’äl.

  • Jun chik yalan k’ïy rejqalen ja ri nqatz’ajb’a’ ta jalajoj taq b’ab’ chuwäch ri tz’aq richin ri tijonijay. Tikirel rik’in wachib’äl richin ri ak’wala’ yetikïr ta nkisik’ij xa b’a’ achike’ ramaj.
  • Chuqa tikirel nqaya’ kib’i’ konojel wachinäq e k’o chupam ri qatijonijay. Richin nqab’än chi ke chi ronojel ramaj k’o ta nkisik’ij, rik’in yesik’in chuqa’ man k’ayew ta xtub’än chi kiwäch yetz’ib’an.
  • Toq rije’ xketikïr chik xketz’ib’an, tikirel nqatzeqeb’a’ konojel ri kisamaj chuwäch ri tz’aq richin tikisik’ij.
  • Tab’ij chi ke chi ronojel ri nkitz’ib’aj rije’ xkesik’ïx kuma ch’aqa’ chik winaqi’: ri kitata’, kite’, ri tijonela’, ri k’amöl b’ey. Re’ richin rije’ nkichäp nkinük’ ronojel ri kitz’ib’, ri rub’eyal rutz’ib’axik chi ütz nkib’än chi re.
  • Toq k’a ri’ nketamaj yetz’ib’an k’atzinel chi nqab’än k’ïy etz’anem kik’in richin nketamaj nkib’än ri kitz’ib’.

Richin re’:

  • Richin ri kitz’ib’, ri pïm chuqa’ nïm taq tz’ib’: tikirel ye’anin, yetzopin, nkib’olqotij ki’, yejote’, yeb’iyin pa ruwi’ kolo’.
  • Richin kitz’ib’: ri ko’öl taq tz’ib’ (motricidad fina): etz’anem kik’in taq ala’s (títeres), rik’in “plasticina” o jun chik achi’el ri xoq’öl o katz’ ulew, rub’anik taq ichinaj, etz’anem kik’in taq k’olok’äq taq wachinäq. Chuqa’ tikirel nkib’än taq achib’äl pa ulew, pa tz’aläm tz’ib’ab’äl, nima’q taq ruxaq wuj, nkib’än rik’in ruwi’ kiq’a’, rik’in juxb’äl, b’ax, jalajoj chik.
  • Toq yetikïr jub’a’ chik, nkib’än ri taq achib’äl, ri taq kisamaj chuwäch ko’öl taq ruxaq wuj, kiwuj, chuwäch perwuj: rik’in tz’ib’ab’äl, b’ax, juxb’äl.

Rik’in re taq samaj rije’ tikirel nkichäp yan nketamaj yekib’än jun jun taq tz’ib’.

Tz’ib’anem – Tz’ib’an ch’owem[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Escritura -expresión escrita.

Tz’ib’anem-tz’ib’an ch’owem

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Wawe’ k’atzinel nqatz’ib’aj qach’ab’äl, chuqa’ nqaya’ jujun taq k’amb’äl tzij richin nqetamaj chi ütz.

 
Keqichinaj kib’i’ ronojel wachinäq e k’o pa tijonijay.
Wachinäq ri ntikïr el ri ruxe’el rik’in ch’akultz’ib’.
Wachinäq ri ntikïr el ri ruxe’el rik’in k’uxatz’ib’.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(126).png

Ch’akät

nuch’akat

ach’akat

Ruch’akat

Qach’akat

Ich’akat

Kich’akat

ulew

wulew

akat

awulew

rulew

qulew

iwulew

kulew

Tz’uyub’äl
Wuj
Tz’ib’awuj
Tijonel
Tijoxel
Sik’iwuj

Rutz’etik richin ri tz’ib’ e k’o chupam ri choltz’ib’ richin ri qach’ab’äl[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Tiqatz’eta’ ri tz’ib’ richin ri choltz’ib’ richi ri Kaqchikel ch’ab’äl.

i, u, o, a, e, ä, t, j, r, k, n, m, x, k’, y, p, b’, ch, ch’, L, q, q’, tz, tz’, s, t’, w, ï, ü, ö, ë, ‘.

Takanoj jujun taq tzij awetaman ntikïr el rik’in ri tz’ib’ nqatzijoj k’a ri’ tatz’ib’aj kib’i’ k’a ri’, tab’ana’ jun ruwachib’äl ri xana’ojij.

ä

äj, äm.

Samaj richin ri tijoxel

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Takanoj kaji’ tz’ij ri ntikïr el ri rutz’ib’axik rik’in re taq tz’ib’ re’, k’a ri’ kaji’ chik e b’enäq ta pa nik’aj chi re ri tzij.


tz pa rutikirib’al tzij
_______________________
_______________________
_______________________

ch pa rutikirib’al tzij
_______________________
_______________________
_______________________

q pa rutikirib’al tzij
_______________________
_______________________
_______________________

tz’ pa nik’aj chi re tzij
_______________________
_______________________
_______________________

ch pa nik’aj chi re tzij
_______________________
_______________________
_______________________

q pa nik’aj chi re tzij
_______________________
_______________________
_______________________

Nutz’ët, nuya’ rukojol ri choltz’ib’ kichin ri ch’ab’äl e k’o naqaj chi re ri Kaqchikel ch’ab’äl.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Establece semejanzas y diferencias entre los alfabetos de los idiomas mayas presentes en su región.

Tz’utujiil
A, i, n, j, ‘, r, t, ch, o, x, e, aa, k, u, k’, b’, l, q, ii, m, uu, p, ee, w, y, oo, q’, tz’, tz, ch’, s, t’

Kaqchikel
a, i, n, j, ‘, r, t, ch, o, x, e, ä, k, u, k’, b’, l, q, ï, m, ü, p, ë, w, y, ö, q’, tz’, tz, ch’, s, t’

K’iche’
a, ä, i, ï, n, j, ‘, r, t, ch, o, ö, x, e, ë, k, u, ü, k’, b’, l, q, m, p, w, y, q’, tz’, tz, ch’, s, t’

Rokisaxik richin ri nimatz’ib’ chi ke: kib’i’ juyu’, kib’i’ maya ch’ab’äl, kib’i’ kib’i’ tinamït, kib’i’ nawal[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png
Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

B’i’aj

Ixtz’ulu’
Ixch’umil
Ixaj Tun
Ixmukane
B’alam
Lu’
Maya

Tiyox b’i’aj rik’in ruk’ab’ b’i’aj.

Ajaaw Rox Ajpop Kawoq Tijaax Najb’ey Ajb’ix Ajpub’

Maya’ ch’ab’äl

Kaqchikel K’iche’ Tz’utujiil Q’eqchi’

Rokisaxik ri nimatz’ib’ chuwäch chuq’, chuqa’ chuwäch retalil k’utunem, chuqa’ chuwäch retal “admiración[editar | editar código]

Uso de mayúsculas después de punto, después de signos de interrogación y después de signos de admiración. ., ¿ ?, ¡ ! Rokisaxik ri nimatz’ib’ chuwäch chuq’, chuqa’ chuwäch retalil k’utunem, chuqa’ chuwäch retalil mayel (signo de admiración).

K’amb’äl tzij:
Xq’aj ri che’. Ri winaqi’ xkib’än si’ chi re.
¿La achike xabän rat? Rïn xib’e pa tijob’äl.
¡Ay! Xinxib’ij wi’.

Rokisaxik richin ri altz’ib’[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Uso de signos de puntuación.

Rokisaxik richin ri altz’ib’.

Ri rub’eyal rokisaxik richin ri altz’ib’ ke re’:

Chuq’ (.): Ri rusamaj re ti retal tz’ib’ re’, ja ri nuya’ retal chi jun b’ab’ xk’is. Chi ri’ npe chik chi rij jun k’ak’a’ na’oj. K’amb’äl tzij: Xeb’epalaqin. Jeb’ël rub’anon ri q’ij.
Qajichuq’ (. Punto y aparte): Chuqa’, nujäch ruwäch jun cholaj tzij. Toq nk’is ri na’oj nqajo’ nqaya’. K’a ri’ nchapatäj jun chik na’oj. Nujäch kiwäch ka’i’ na’oj. K’amb’äl tzij:
A Xwan xb’e samäj pa juyu’.
Ri rutz’i’ ri a Lu’, xuchäp jun umül pa juyu’.
K’ischuq’ (. Punto final): Chuqa’ nuk’üt ri ruk’isik richin jun tz’ib’, jun tzijonem.

Tzij chi re ri tijonel

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Jun na’oj ri yalan xkojruto’ richin nketamaj ri tijoxela’ chi rij ri altz’ib’, ja ri sik’inïk. Chuqa’ w e nqab’ij chi ke ri tijoxela’ chi tikitz’ib’aj jun wuj chi re ri kite’ kitata’, chi re ri k’amöl b’ey, chi re jun tijonel richin nkipeyoj, richin nkiya’ rutzijol jun atuxtäq xk’ulwachitäj. Toq ri ak’wala’ ketaman chi jun chik winäq nsik’in ri nkitz’ib’aj rije’, nkikanon rub’eyal richin ütz nkib’än chi re rutz’ib’axik ri nkitz’ib’aj.

Toq rije’ nkik’utuj rub’eyal rutz’ib’axik jun tzij ja ri’ toq k’o chi xtiqaya’ ronojel ri qana’oj chi ke. K’atzinel chi ri tijonel toq nusik’ij wuj kik’in ri ak’wala’, k’o chi nuk’üt akuchi’ b’enäq wi’ chupam ri sik’inïk rik’in ruwi’ ruq’a’ o jun chik atuxtäq. K’a ri’ tikirel nqak’utuj chi ke ri tijoxela’ chi tikisik’ij chuqa’ rije’ ri wuj. Jantape’ ri taq ak’wala’ nk’atzinej chi ke jun k’amb’äl tzij richin ri rub’eyal k’o chi nkisik’ij jun wuj. Chupam ri tijob’äl ja ri tijonel ri k’o chi nok ri k’amb’äl tzij.

Rokisaxik ri ixmutuq’ (, )

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Ri rusamaj, ri ixmutuq’ ja ri nuya’ jun ti ch’utin uxlanem chupam ri b’ab’, k’a ri’ nachäp jub’ey chik rusik’ixik ri tzij.

K’amb’äl tzij: Xeb’apalaqin pa raqän ya’ ri taq ak’wala’, k’a ri’ xeb’e chi kochoch, cha’. Chuqa’ richin nqacholajij jalajoj atuxtäq chupam jun tzijonem. K’amb’äl tzij: ri nute’ xekik’äm pe ajache’l, tura’s, tapa’l, päk chi ke ri taq ak’wala’.

Chuq’tuq’ (;)

Rusamaj re ja ri nrelesaj rokisaxik richin ri jun chuq’. Yerutün ka’i’ b’ab’.
Noq’ ri ak’wal. + Xkanäj kan ri ak’wal. Noq’ ri ak’wal; xkanäj kan.
Xb’e ri xta Nikte’. + Xrajo’ xuchäp ri tz’i’. Xb’e ri xta Nikte’; xrajo’ xuchäp ri tz’i’.
Chuqa’ nokisäx wi okisan chik k’ïy ri ixmutuq’ (coma):
K’o chi xojkanäj kan pa jay; ri ak’wala’, ri achi’a’, ri ixoqi’; xojwär kan, pa ch’at, pan ulew, pa taq ch’akät.
Chupam chuqa’ re’ rub’eyal re’:

Xojb’e pa b’ey; ütz ta pe’ manaq qaxajab’. Kachuq’ (dos puntos):
Chuwäch nqab’ij ri xb’ix ruma jun chik winäq.
Ri a Xwan chupam ri ruwuj xub’ij: “Rïn xik’amo pe kichin ri kaqchikela’ wawe’”.

Toq k’o nqaq’axaj tzij.
Yikanäj kan chi wochoch: najin jäb’, in kosinäq.

Niqaya’ jun na’oj pa ruwi’ jun atuxtäq:
Najin jäb’, in kosinäq: yikanäj kan chi wochoch.

Toq k’o chi nqacholajij jalajoj atuxtäq.
Xulöq’ pe: si’, läq, ya’l, pop, äk’, ri nutata’.

Oxchuq’ (…).
Nisamäj achi’el ta ri chuq’, po tikirel na nub’ij jub’a’ chik.
Man wetaman ta… xa nwajo’…. Yab’e ta b’a’ chwij pa b’ey.

Richin nqab’ij chi tikirel na k’o jub’a’ chik tzij xa xe man k’atzinel ta chi nqab’ij qa.
Tikirel nawak’axaj q’ojom, natz’ët saqk’utb’äl, yatetz’an… xa b’a’ achike.

Toq nqajo’ nqaya’ kan choj ke ri’ jun tzij.
Toq rïn xinel el pa nutinamit… Kojch’o chi rij ri nute’, ütz?

Richin man nqakamuluj ta rutzij jun winäq.
Ri tzij richin ri Konjel keyakatäj, man ta k’o nkanäj kan… jantape’ nkokisaj ri winaqi’.

Richin nawetaj kan ach’ab’äl chi rij jun atuxtäq po man jun chik nab’ij.
Kab’iyin pa m…

Richin man nqab’ij ta ronojel rutzij jun chik winäq pa jun chik wuj.
Ri Popol Wuj nub’ij “…Xkikuch kitziij, kina’ooj…”
Toq man nqajo’ ta nqab’ij jun tzij.
“Xkikuch (…) kina’ooj”

Toq kan k’ow jub’a’ rub’ixik ri na’oj.
La yawa’… o man yawa’ ta…?

Retalil k’utunem ¿?
Nqokisaj toq k’o jun k’utunïk nqab’än.
¿La at tijoxel rat?
¿Achike ab’i’ rat?

Retalil mayel ¡!
Toq nub’ij chi k’o nqamäy. O nuya’ q’ij richin nqamäy. Toq k’o yojruxib’ij, toq nqaloq’oq’ej jun achike.
¡Ütz!, ¡Ay! ¡At nukotz’i’j!

Kach’ut.

Jun ruwäch tz’ib’. Nokisäx ke re’:

Natäx rutzij jun chik winäq chupam ri nqatz’ib’aj.
Ri q’asän nutata’ xub’ij: “Kixsamäj, man yixq’oran richin ütz ik’aslem niwïl”.

Richin nqanataj rub’i’ jun wuj, jun samaj.
Runa’ojixik richin ri wuj: “Chilam B’alam”

Richin nqaq’alajirisaj ruq’ajarik jun tzij.
Ri “b’ab’” nel chi tzij ‘ jun cholaj taq tzij nub’ij jun na’oj. ’

rutzijoxik richin ri ajilab’äl[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Rutzijoxik achike ri ajilab’äl.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Ri ajilab’äl jalajöj rub’eyal nokisäx wi, chuqa’ ke ri’ jalajoj rub’eyal e k’o.

Toq nqokisaj ri ajilab’äl tikirel yojch’o chi rij ri q’ijob’äl, chuqa’ ke ri’ chi rij ri: wachinäq.

Tikirel nqatz’ib’aj rik’in tz’ib’, chuqa’ rik’in retal ajilab’äl.

0.Wa’ix
  1. Jun
  2. Ka’i’
  3. Oxi’
  4. Kaji’
  5. Wo’o’
  6. Waqi’
  7. Wuqu’
  8. Waqxaqi’
  9. B’eleje’
  10. Lajuj
  11. Julajuj
  12. Kab’lajuj
  13. Oxlajuj
  14. Kajlajuj
  15. Wo’lajuj
  16. Waqlajuj
  17. Wuqlajuj
  18. Waqxaqlajuj
  19. B’elejlajuj
  20. Juk’al/juwinäq
  21. Jun rukak’al
  22. Ka’i’ rukak’al
  23. Oxi’ rukak’al
  24. Kaji’ rukak’al
  25. Wo’o’ rukak’al
  26. Waqi’ rukak’al
  27. Wuqu’ rukak’al
  28. Waqxaqi’ rukak’al
  29. B’eleje’ rukak’al
  30. Lajuj rukak’al
  31. Julajuj rukak’al
  32. Kab’lajuj rukak’al
  33. Oxlajuj rukak’al
  34. Kajlajuj rukak’al
  35. Wo’lajuj rukak’al
  36. Waqlajuj rukak’al
  37. Wuqlajuj rukak’al
  38. Waqxaqlajuj rukak’al
  39. B’elejlajuj rukak’al
  40. Kak’al/kawinäq

Ke re’ tikirel nqajilaj chi juk’al chi juk’al k’a jun q’o’.

Kak’al 40
Oxk’al 60
Kajk’al 80
Wok’al 100

Rusamajixik, rutz’ib’axik richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Redacción y escritura de: párrafos, descripciones, relato corto, consejos

Rusamajisaxik chuqa’ rutz’ijb’axik

richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’.

Nutzijoj rij ri la’il ajkuqul chupam jun tzijonem[editar | editar código]

Describe al o el personaje principal de un texto o relato.

Nutzijoj rij ri ruka’n ajkuqul chupam jun tzijonem[editar | editar código]

Describe los personajes principales secundarios de un texto o relato.

Nub’ij achike rub’anikil ri kuqulib’äl akuchi’ nk’ulwachitäj wi jun na’oj[editar | editar código]

Describe los escenarios de un relato sobre un hecho real o imaginario.

Nretamaj kiwäch ri t’as, ri jalt’as ri tikirel nrokisaj richin nub’ij achike kib’anikil ri ajkuqul richin jun tzijonem.[editar | editar código]

Reconoce sustantivos y adjetivos que ayudan a describir a los personajes y sus acciones.

Nub’ij achike ri k’ayewal, ri na’oj k’o chi nb’an, chuqa’ ri rub’eyal nusöl ri’ ri tzijonem[editar | editar código]

Explica el problema, la acción y la resolución de un relato.

Ri ak’wala’ ri xe’ok inüp che’

Ojer ojer kan, cha’ ri’, jun achin xkäm ri rixjayil, cha’. Re achi re’ xek’oje’ kan ka’i’ taq ralk’wal: jun ti xtän ruk’in jun ti ala’.

Toq xik’o ka’i’ juna’, ri achin xukanoj jun chik ixöq. Xa xe k’a chi re ixöq re’ manaq yerajo’ ta ri ralk’wal ri achi: _Man yewajo’ ta la awalk’wal _ xub’ij chi re ri achi. _Tab’ana’ utzil keb’e’asacha’ kan pa juyu’. K’a te’ nub’ij ke ri’, toq ri ti xtän k’oj chuwäch ri jay, xrak’axaj ri xub’ij ri ixöq. Rija’ xub’ij chi re ri ti ruxib’al chi ri ruyaj te’ nrajo’ chi yeb’esach kan pa juyu’.

Ri ch’uti ala’ xub’ij: _wakami, toq xkojruk’waj el ri qatata’ tqak’waj el chaj k’a ri’ nqaya’ kan pa b’ey richin ke ri’ manaq xkojsach ta kan _xcha’.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(139).png

Qitzij na wi, pa ruka’n q’ij ri achi xub’ij chi ke ri taq ak’wala’: _Wakami yojb’e pa juyu’ tik’waj jub’a’ iway, jub’a’ iya’. Ri ti ala’ xuk’waj ri ya’ pa jun tzuy. Xeb’iyin nik’aj q’ij. Toq xe’apon pa juyu’, ri kitata’ xub’ij chi ke: _Kixtz’uye’ kan wawe’, yipe yan, xa xe ninb’ek’ama’ na pe ri qasi’.

Pa jun ramaj ri ak’wala’ xkoyoj ri kitata’, man jun k’oj ta chik. Ri ak’wala’ xkichäp rukanoxik akuchi’ xkiya’ wi kan ri chaj, akuchi’ kiya’om kan retal. Ja ri chaj xkojqaj el, ke ri’ xeb’e’apon chik pa kochoch.

Toq ri kiyajte’ xerutz’ët xyakatäj royowal k’a ri’ xub’ij chik chi re ri achi:

_Xa man xe’asäch ta kan la awalk’wal k’a ri’ xub’ij chik chi re ri achi:

_Wakami xke’ak’waj jun b’ey chik. Keb’e’asacha’ kan.

Pa ruka’n q’ij, ri achi xeruk’waj el ri ralk’wal jun b’ey chik.

Wakami ri ak’wala’ xkik’waj el ixim. Chupam ronojel ri b’ey xkiya’ kan ri ixim. Xa xe k’a ri ixim xetij kuma ri tz’ikina’. Man jun ixim xkiya’ kan ri tz’ikina’.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(140).png

Toq xe’apon pa juyu’, ri tata’aj xub’ij chik chi ke: _kixtz’uye’ kan pa ruwi’ la jun ab’äj la’, rïn yipe yan, xa xe nb’ek’ama’ na ri qasi’ _xcha’ kan chi ke. Pa jun ti ramaj, ri taq ak’wala’ xkichäp royoxik ri kitata’. Ri kitata’ man jun k’oj ta chik. Toq ri taq ak’wala’ xkikanoj ri ixim man jun xkïl ta chik, ri tz’ikina’ xkitïj yan el. Ri taq ak’wala’ chuxe’ jun che’ xkichäp oq’ej.

Toq xkitz’ët, ri che’ xjaqatäj rupam k’a ri’ xub’ij pe chi ke chi ke’ok ok chupam: _kixok pe kixtz’uye’ wawe’_ cha’ ri che’ chi ke.

Ri taq ak’wala’ kixib’in ki’, xe’ok ok chupam ri che’. Ruk’in re’ ri taq ak’wala’ xe’ok kan che’. Re che’ re’, cha’, ja re’ ri inüp rub’I’ wakami. Ke ri’ nkitzijoj ri qati’t qamama’

Serie tzijonïk, Kitzijonïk qati’t qamama’, Narraciones de nuestros abuelos y abuelas. OKMA 2005

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(141).png

Rutz’ib’axik richin ko’öl taq tzijonem richin nkitzolij tzij chi rij ri k’utunïk pa ruwi’ ri ketamab’al[editar | editar código]

Escritura de pequeños textos para responder a preguntas de autoconocimiento.

Rutz’ib’axik richin ko’öl taq tzijonem richin nkitzolij tzij chi rij ri k’utunïk pa ruwi’ ri ketamab’al.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png
  1. Chupam ri ramaj richin jäb’ pa nutinamit, rïn ütz nintz’ët ri…
  2. Chupam ri nimaq’ij richin ri nutinamit qas ütz nintz’ët ri…
  3. Rïn nwajo’ ta nb’anatäj ke re’…
  4. Ja rïn ma nwajo’ ta nkib’ij itzel pa nuxikin…
  5. Pa nutijob’äl, wakami’ najin nk’ulwachitäj ri…
  6. Pa tijob’äl yojetz’an ri …
  7. Ri xinb’än pa wochoch iwir rïn ja ri…
  8. Man ütz ta nqatorij kan ixim pa b’ey ruma…

Rutz’ib’axik richin: a) ch’utirisanem tzij b) moch’öch c) k’aslemal[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Redacción y escritura de: A) Resúmenes, B) leyenda, C) biografías.

Rutz’ib’axik richin: ch’utirisanem tzij, moch’öch, k’aslemal.

Rutz’ib’axik richin pach’um tzij[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Redacción de poesía.

Rutz’ib’axik richin pach’um tzij.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Wawe’ k’atzinel chi nqak’üt chi kiwäch ri taq ak’wala’, achike rub’eyal nqab’än chi re jun pach’um tzij.

Pach’um tzij

  • Chupam re rub’eyal tzijonem re’ jantape’ nch’o chi rij ri nuna’ jun winäq chi re jun chik winäq, jun chiköp, jun che’, jun kotz’i’j, jun atuxtäq, achoj chi rij ntikïr nuya’ ri runa’oj chi rij richin nub’ij ri ütz chi re.
  • Jantape’ nb’an pa taq kokoj cholaj tzij. K’o pach’um tzij ri xa xe jun, pa ka’i’ cholaj tzij b’anon wi.
  • Chi ke ri ak’wala’ richin ye’anaq’isaj richin nkib’ij ri nkina’ pa kik’u’x , y chuqa’ richin nkisamajij ri kijolom, tikirel nak’utuj chi ke chi tikib’ana’ pach’um tzij.
  • Tikirel nqab’ij chi ke chi tikib’ana’ jun pach’um tzij richin ri kite’. Jun pach’um tzij richin kitata’. Tikirel chuqa’ chi rij ri kich’ab’äl, chi rij jun atuxtäq ri ütz nkitz’ët rije’.
  • K’atzinel chi tikirel ta nak’waj jujun wuj richin pach’um tzij chi kiwäch.
  • Chuqa’ we chupam ri tinamït k’o jun winäq ajpach’um tzij, tikirel ta yach’o rik’in richin nub’ij ta jun pach’um tzij chi kiwäch ri taq ak’wala’ richin nketamaj el nkib’än pach’um ta tzij rije’.
  • Ronojel kisamaj ri taq ak’wala’ k’atzinel chi natzeqeb’a’ ta chuwäch ri tzaq chupam ri atijonijay. Re’ richin nqayäk kik’u’x rije’ chuqa’ richin yetikïr nkisik’ij wuj, pa ronojel ramaj rije’.
  • Tikirel nqak’utuj chuqa’ chi ke ri ak’wala’ chi tikib’ana’ pach’um tzij chi ke ri tijonela’, chi ke jun kachib’il, o jun chik. Re’ richin nqab’än chi ke rije’ chi nkitz’ib’aj pa rub’eyal ri kisamaj, ruma ketaman chi k’o jun chik xtisik’in ri kisamaj.
Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png
Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(145).png

Ri kotz’i’j

Ri kotz’i’j yalan e jeb’ël ok,
e k’o k’ïy
Chi wachoch
Jalajöj kib’onil
K’o käq, raxkäq
Ch’utitank’ör kib’anik.

Yalan k’atzinel ri kotz’i’j
Richin wiqonem
Richin jay
Richin tijob’äl
Akuchi’ nwetamaj,
Jalajöj utziläj wachinaq.

Toq napon kiq’ij ri anima’i’
Nkiwïq ri muqub’äl
Chuqa’ nkiwïq ri pa b’ey
Toq napon ruq’ij Korpus
Pa nutinamit Pa Su’m
Rulew su’m.

[1]

Nutz’ib’aj ko’öl taq tzijonem richin nutz’ajb’a’ pa jun talutz’ib’ achi’el: talutz’ib’ jay, jun talutz’ib’ wuj, rutzijol wuqq’ij, rutzijol samaj, rutzijol tinamït[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Escribe pequeños textos para uso en publicaciones periódicas: periódico mural, periódico, semanario, boletín, revista.

Nutz’ib’aj ko’öl taq tzijonem richin nutz’ajb’a’ pa jun talutz’ib’ achi’e

Rutz’ib’axik richin jun rucholb’äl q’ij[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Escritura de un diario interactivo.

Rutz’ib’axik richin jun rucholb’äl q’ij chi rij xtisik’ïx re lema’ tzijonïk re’ chi qe.

Wawe’ k’o chi ri ti ak’wal nusik’ij jun ti tzijonem. K’a ri’ xtak’axäx chi re, k’o chi nukanoj rub’eyal richin nuk’ulub’a’ ri k’utunïk chi re’ rik’in ri tzij ri xerusik’ij qa chupam ri ti tzijonem.

Ri rajawal chikopi’.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

K’o jun q’ij cha’ri’, jun k’ayinel xtzolin pe chi k’ayinïk a jun tinamït, cha’. Toq petenäq pa b’ey xunataj chi nulqa yan ri wayeb’ ik’, ruma k’a ri’ chanm xpe richin nulqa kuk’in ri rach’alal.

Ri k’ayinel ruk’amon pe jub’a’ rupwaq richin nulöq’ kaxlanwäy, kotz’i’j, kab’, pom chuqa’ ch’aqa’ chik mololem. Ronojel ri ruloq’om pe nk’atzin chi ke richin nkichajij ri wayeb ik’.

Toq petenäq pa b’ey, xxule’ qa ri q’ij chuwäch. K’a ri’ xuna’ojij ri k’ahinel chi man napon ta chik kuk’in ri rach’alal. _Xok pe ri aq’a’_ xub’ij pa ruk’u’x ri k’ayinel. K’a ri’ xb’iyin chik jub’a’ toq xuk’ül jun ch’uti rijiläj achi.

  • Xokoq’a’ tat. ¿Atux nab’än wawe’?
  • Rïn yinb’iyaj, ¿ja k’a rat?
  • Tat, rïn xa in k’ayinel. In b’enäq k’uk’in wach’alal, xa xe k’a chi xok qa ri aq’a’ chi nuwäch. Wakami nikanoj akuchi’ yinuxlan jub’a’. takuyu’ numak tat, manaq k’a nab’än utzil nwoqxanäj jub’a’ wi’ awuk’in?
  • Qitzij tat, xok yan pe ri aq’a’, chuqa’ chuwa’q ntikïr el ri wayeb’ ik’. Wakami ye’el yan pe ri chikopi’, man xa atux xtak’ulwachij pa b’ey. Kak’oje’ kan quk’in k’a, xa chi ri’ ok qa pa xulan k’oj wi ri wochoch. Man yatb’ison, ri awixjayil xulöq’ yan ri kär, xulöq’ yan ri kaxlanwäy, k’o chik ri kab’.

Ke ri’ xb’e ri k’ayinel chi rij ri ti achi; xa xe jun ti ramaj xeb’iyin toq xuna’, xeb’e’apon chuwäch jun nïm ruwajay. K’oj jun ch’uti ixöq, rixjayil ri ch’uti rijiläj achi. _nan_ xub’ij chi re.

  • Xpe jun

qach’alal quk’in, xtik’oje’ jun ka’i’ oxi’ q’ij quk’in.

Ri ti ri’j ixöq, kan säq chik ri rismal ruwi’, ke re’ xub’ij:

  • ¡Aa!, ütz k’a ri’ tat, tik’oje’ quk’in wawe’. Kata’m pe tat, kat’m pe, katok _xub’ij ri ti ixöq.
  • Matyox nan_ xub’ij rija’, xok apo.

Ri ixöq xub’ij chi re chi titz’uye’, xa xe k’a chi ri ch’akät k’o chupam ri jay xa jun ib’oy. Ri k’ayinel xtz’uye’ pa ruwi’ ri ib’oy.

Pa ruka’n q’ij, pa nab’ey q’ij chi re ri wayeb’ ik’, xub’ij ri ch’uti achin chi re ri k’ayinel:

  • Wakami röj xa yojb’e pa jun qataqkïl ruma ri’ nwajo’ nk’utuj jun utzil chawe. Röj nqaya’ kan jub’a’ kiway ri qawäj, k’a xtab’än utzil xke’atzüq jub’a’. Ja k’a toa xtok ri aq’a’ nab’än utzil ye’ajäq el konojel ri chikopi’.

Toq ri k’ayinel xuya’ kiway xutz’ët chi k’o jun koral äk’, k’o jun koral kumätz, k’o jun koral umül, k’o jun koral ib’oy, k’o jun koral masat, k’o jun koral köj, k’o jun koral b’alam; ronojel kiwäch chikopi’. Toq xok ri aq’a’ xerujäq el ri chikopi’, xeb’e k’a konojel, xkitaluj el ki’.

Toq xe’ulqa ri taq rijiläj winaqi’, xewa’; xkitïj kaxlanwäy, xkitïj kab’ chuqa’ xkib’an jun kotz’i’j. ke i’ xik’o ri nab’ey, ri ruka’n, ri rox, ri rukaj q’ij chi re ri wayeb’ ik’. Toq xulqa ri ro’ q’ij xb’e chik ri taq rijiläj winaqi’, xa xe k’a xkib’ij kan chi re ri k’ayinel:

  • Röj, k’a chuwa’q yojpe. Tab’ana’ utzil wakami pa nik’aj aq’a’ najäq ruchi’ ri jay, xa yepe, yetzolin pe konojel ri chikopi’. _ütz k’a tat, ütz k’a nan, xub’ij ri achi. Pa nik’aj aq’a’ xujäq ruchi’ rixan ri achi; ketaman xe’apon ri kumatzi’, xe’apon ri b’alam, xe’apon ri masat, konojel ri chikopi’ xkimöl ki’, xa xe jun chiköp man xapon ta, ja ri köj.

Pa ruka’n q’ij toq xe’apon ri ch’utaq rijiläj winaqi’ xkib’ij:

  • At k’o k’ayinel, ja re xojpe, ¿la xepe ri qachikopi’? k’ ari’, ri ti ch’uti achi xeb’erutz’eta’ ri chikopi’, xerajilaj k’a ri’ xub’ij chi re ri k’ayinel chi ütz nb’e ruma xe’ok yan konojel ri kumatzi’, ri b’alam. Man jun chik k’ayewal ta pa b’ey. Xa xe jun chiköp ri man jani k’o ta, man jun okinäq ta.
  • Richin man jun nak’ulwachij yib’e awuk’in, yatb’enujach’ kan.
  • Matyox tat_ xub’ij ri k’ayinel. Ke ri’ xepe, ri ch’uti achi xuk’äm pe jun kolo’. Xe jun ch’uti ramaj xeb’iyin xe’ulqa akuchi’ xkik’ül wi ki’ nab’ey mul. Xeb’iyin chik jub’a’ toq xkïl ri köj pa b’ey.
  • Wawe’ ajk’a at k’o wi_ xcha’ ri ch’uti achi. Xuya’ ri kolo’ chuqul, xuyuqej el.
  • wakami eqal kab’iyin k’a, man jun chik achike ta xtak’ulwachij pa b’ey ruma xinwïl yan el rie chiköp_ xcha’ ri ch’uti achi.
  • Matyox, tat_ xcha’ ri k’ayinel. Xuchäp pe b’inem.

Ri ch’uti rijiläj achi, akuchi’ xk’oje’ wi ri k’ayinel, xa ja ri’ ri rajaw kichin ri chikopi’, ja rija’ ri kajawal kichin konojel ri chikopi’.

Re tzij re’ xkitzijoj kan ri qati’t qamama’ chi qe richin nqaya’ ruq’ij ri wayeb’ ik’, ruma ri q’ij e k’o chupam re ik’ re’, yalan nïm kiq’ij, nïm kejqalem. Chuqa’ kitzijon ri qati’t qamama’ chi qe chi chupam re q’ij re’ yetalüx pe ri chikopi’, ye’osq’opïx pe ri chikopi’. [2]

Nutz’ib’aj runa’oj pa ruwi’ ri tzijonem xtrak’axaj qa chi ütz, k’a ri’ nub’än jun lanab’a’ (conclusión)[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Escribe inferencias y conclusiones a partir de un texto escuchado o leído.

Xtikisik’ij jun tzijonem chawe. Rat k’o chi naya’ ana’oj pa ruwi’ ri tzijonem. Tatz’ib’aj ri na’oj pa ruwi’ ri tzijonem.

Achike tijonïk nuya’ kan chi qe ri tzijonem richin “Ri Rajawal chikopi’”

Nrokisaj chuqa’ nucha’ ri rub’eyal nub’ij jalajoj ruwäch na’oj. K’amb’äl tzij[editar | editar código]

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Ruwäch kotz’i’j, ruwäch rukem äm, jun rub’eyal nb’an chi re jun na’oj.

Utiliza y diseña organizadores lógicos o gráficos para presentar distintos tipos de información, por ejemplo: tipo flor, tipo telaraña, tipo cuadro sinóptico.

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Nrokisaj chuqa’ nucha’ ri rub’eyal nub’ij jalajoj ruwäch na’oj. K’amb’äl tzij:

Ruwäch kotz’i’j, ruwäch rukem äm, jun rub’eyal nb’an chi re runuk’uxik jun na’oj (cuadro sinóptico).

Cholaj na’oj:

  1. ¿Atux rub’eyal nb’an chi re ri saqatew? ¿cómo se hacen los helados?
  2. ¿Achike nk’atzin chi re ri samaj richin jun poch’oj wakax?
  3. ¿Achike k’atzinel chi re jun samajel richin ajanel?
  4. ¿Achike k’atzinel jun ajtz’aq?

Ri wetaman rïn (Lo que yo sé)

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png
  • Nuya’ jäl
  • Nuya’ ixim
  • Nok wäy
  • Nok tz’o’
  • Nok q’or
  • Nok ch’aron

Ri nwajo’ nwetamaj (Lo que quiero aprender sobre...)

  • ¿Achike nub’än richin nutïk?
  • ¿Achike nb’an richin rujosq’ixik?
  • ¿Janipe’ taq ruwäch nk’oje’?
  • ¿Janipe’ ruwäch nk’oje’?
  • ¿janipe’ ruwäch ri ixim e k’o?
  • ¿Akuchi’ ri qas ütz ntik wi?

Nwajo’ nwetamaj jub’a’ chik chi rij… (Necesito más información sobre...)

¿Achike rub’eyal nsamajïx richin ri awex?

u E

Tijonel:

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png

Tab’ana’ utzil takanoj chik ch’aqa’ chik taq etz’anem tzij, richin nak’üt chi kiwäch ri atijoxela’. Achi’el achike rub’anik jun ti kotz’i’j, taxolo’ taq tzij chupam, k’a ri’ ütz wi nunük’ ri tijoxel.

Ütz nab’än jun achib’äl richin jun kem, chuqa’ jun kajtz’ik, ri nk’atzin chawe richin nab’än ri asamaj. Chuqa’ we k’o chik ch’aqa’ chi na’oj awik’in rat ütz. Chupam re jun ti peraj re’, k’atzinel chi nab’än rat ri ti etz’anem tzij. Tab’ana’, tatz’ib’aj ri taq tzij ri k’atzinel chi re ri tijoxel, ütz we nretamaj nrokisaj chuqa’ nretamaj ri taq tzij ri k’o taq rub’eyal, rik’in nuyuqila’ ri’ ri taq na’oj rik’in. Achi’el ri taq k’utunïk re’.

Nwetamaj

Rïn nwetamaj yitz’ib’an pa

Kaqchikel
Yisamäj
Yinetz’an
Nub’än achib’äl

Samaj richin ri tijonel:

  • Wakami taya’ chuwäch ri taq tijoxela’ chi tikikanoj taq rub’eyal ri taq tzij re’:

¿Achike nub’än jun ti xpëq toq noq’?

¿Achike nub’än ri tz’i’ toq noq’?

¿Achike nub’än ri äk’ toq noq’?

¿Achike nub’än ri ak’ toq nok kan?

¿Achike nub’än ri pi’y toq noq’?

¿Achike nub’än ri aq toq noq’?

b’uu, b’uu’

waw, waw

kirikii, kirikiii

toq toq toqiiii, toq toq toq toqi.

chompiy piy piy piy

quu, quu, quu,


Rïn nwajo’ nwetamaj achike rub’eyal ri k’aslemal kik’in taq chikopi’, wakami.

Chuqa’ nwajo’ ta nq’ax chi nuwäch ri rub’eyal ri k’aslemal. Richin jun tijonel chupam jun samaj rik’in achike ruk’amon chi re pa ruk’aslemal chuqa’ chupam rutinamit.

Samaj richin ri tijonel chuqa’ ri tijoxel:

Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png

Wakami tab’ij chi re ri ak’wal chi tinuk’u’ ri taq tzij re’, k’a ri’ nutz’ib’aj chuwäch ri tz’ib’awuj.

Ri k’ichelaj nuya’ Ab’äj

Yalan räx
Kotz’i’j
jay
Che’
ch’ich’
Ya’
Ch’ich’
Qaya’
Tz’aläm
Qasi’
Ya’l

Referencias[editar | editar código]

  1. Marta Xarbuch Buch, 9 años. Segundo primaria, Escuela oficial rural mixta, “El Cojobal”, Patzún, Chimaltenango
  2. Narraciones de nuestros abuelos, Lectura y gramática basica Okma

Proceso mecánico mediante el cual se aprende a representar palabras y oraciones con la claridad necesaria para que puedan ser leídas por alguien que tenga el mismo código lingüístico. La escritura es la representación gráfica de nuestro lenguaje.