Cambios

Busca en cnbGuatemala con Google

sin resumen de edición
Línea 145: Línea 145:  
</poem>
 
</poem>
   −
==Rokisaxik richin ri nimatz’ib’ chi ke: kib’i’ juyu’, kib’i’ maya ch’ab’äl, kib’i’ kib’i’ tinamït, kib’i’ nawal.==
+
==Rokisaxik richin ri nimatz’ib’ chi ke: kib’i’ juyu’, kib’i’ maya ch’ab’äl, kib’i’ kib’i’ tinamït, kib’i’ nawal==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
   
 
   
==Rokisaxik richin ri nimatz’ib’ chi ke: kib’i’ juyu’, kib’i’ maya ch’ab’äl, kib’i’ kib’i’ tinamït, kib’i’ nawal.==
+
==Rokisaxik richin ri nimatz’ib’ chi ke: kib’i’ juyu’, kib’i’ maya ch’ab’äl, kib’i’ kib’i’ tinamït, kib’i’ nawal==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
   Línea 177: Línea 177:  
'''Q'''’eqchi’
 
'''Q'''’eqchi’
   −
==Rokisaxik ri nimatz’ib’ chuwäch chuq’, chuqa’ chuwäch retalil k’utunem, chuqa’ chuwäch retal “''admiración''”.==
+
==Rokisaxik ri nimatz’ib’ chuwäch chuq’, chuqa’ chuwäch retalil k’utunem, chuqa’ chuwäch retal “''admiración''”==
    
''Uso de mayúsculas después de punto, después de signos de interrogación y después de signos de admiración. '''., ¿ ?, ¡ !'''''
 
''Uso de mayúsculas después de punto, después de signos de interrogación y después de signos de admiración. '''., ¿ ?, ¡ !'''''
Línea 187: Línea 187:  
¡Ay! Xinxib’ij wi’.
 
¡Ay! Xinxib’ij wi’.
 
</poem>
 
</poem>
==Rokisaxik richin ri altz’ib’.==
+
==Rokisaxik richin ri altz’ib’==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
''Uso de signos de puntuación.''
 
''Uso de signos de puntuación.''
Línea 283: Línea 283:  
Ri “b’ab’” nel chi tzij ‘ jun cholaj taq tzij nub’ij jun na’oj. ’
 
Ri “b’ab’” nel chi tzij ‘ jun cholaj taq tzij nub’ij jun na’oj. ’
 
</poem>
 
</poem>
==rutzijoxik richin ri ajilab’äl.==
+
==rutzijoxik richin ri ajilab’äl==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
'''Rutzijoxik achike ri ajilab’äl.'''
 
'''Rutzijoxik achike ri ajilab’äl.'''
Línea 342: Línea 342:  
:Wok’al 100
 
:Wok’al 100
   −
==Rusamajixik, rutz’ib’axik richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’.==  
+
==Rusamajixik, rutz’ib’axik richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’==  
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
''Redacción y escritura de: párrafos, descripciones, relato corto, consejos''
 
''Redacción y escritura de: párrafos, descripciones, relato corto, consejos''
Línea 350: Línea 350:  
richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’.
 
richin mob’ab’, richin tzijoxkil, richin ko’öl taq xoq’o’, chuqa’ taq pixab’.
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
==Nutzijoj rij ri la’il ajkuqul chupam jun tzijonem.==  
+
==Nutzijoj rij ri la’il ajkuqul chupam jun tzijonem==  
 
''Describe al o el personaje principal de un texto o relato.''
 
''Describe al o el personaje principal de un texto o relato.''
 
   
 
   
==Nutzijoj rij ri ruka’n ajkuqul chupam jun tzijonem.==  
+
==Nutzijoj rij ri ruka’n ajkuqul chupam jun tzijonem==  
 
''Describe los personajes principales secundarios de un texto o relato.''
 
''Describe los personajes principales secundarios de un texto o relato.''
 
   
 
   
==Nub’ij achike rub’anikil ri kuqulib’äl akuchi’ nk’ulwachitäj wi jun na’oj.==
+
==Nub’ij achike rub’anikil ri kuqulib’äl akuchi’ nk’ulwachitäj wi jun na’oj==
 
''Describe los escenarios de un relato sobre un hecho real o imaginario.''
 
''Describe los escenarios de un relato sobre un hecho real o imaginario.''
 
   
 
   
Línea 362: Línea 362:  
''Reconoce sustantivos y adjetivos que ayudan a describir a los personajes y sus acciones.''  
 
''Reconoce sustantivos y adjetivos que ayudan a describir a los personajes y sus acciones.''  
   −
==Nub’ij achike ri k’ayewal, ri na’oj k’o chi nb’an, chuqa’ ri rub’eyal nusöl ri’ ri tzijonem.==
+
==Nub’ij achike ri k’ayewal, ri na’oj k’o chi nb’an, chuqa’ ri rub’eyal nusöl ri’ ri tzijonem==
 
''Explica el problema, la acción y la resolución de un relato.''
 
''Explica el problema, la acción y la resolución de un relato.''
   Línea 396: Línea 396:  
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(141).png|center|350px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel p(141).png|center|350px]]
   −
==Rutz’ib’axik richin ko’öl taq tzijonem richin nkitzolij tzij chi rij ri k’utunïk pa ruwi’ ri ketamab’al.==
+
==Rutz’ib’axik richin ko’öl taq tzijonem richin nkitzolij tzij chi rij ri k’utunïk pa ruwi’ ri ketamab’al==
 
''Escritura de pequeños textos para responder a preguntas de autoconocimiento.''
 
''Escritura de pequeños textos para responder a preguntas de autoconocimiento.''
   Línea 410: Línea 410:  
#Man ütz ta nqatorij kan ixim pa b’ey ruma…
 
#Man ütz ta nqatorij kan ixim pa b’ey ruma…
   −
==Rutz’ib’axik richin: a) ch’utirisanem tzij b) moch’öch c) k’aslemal.==
+
==Rutz’ib’axik richin: a) ch’utirisanem tzij b) moch’öch c) k’aslemal==
 
''Redacción y escritura de: A) Resúmenes, B) leyenda, C) biografías.''
 
''Redacción y escritura de: A) Resúmenes, B) leyenda, C) biografías.''
   Línea 416: Línea 416:  
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
   −
==Rutz’ib’axik richin pach’um tzij.==
+
==Rutz’ib’axik richin pach’um tzij==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
''Redacción de poesía.''
 
''Redacción de poesía.''
Línea 461: Línea 461:  
<ref>Marta Xarbuch Buch, 9 años. Segundo primaria, Escuela oficial rural mixta, “El Cojobal”, Patzún, Chimaltenango</ref>
 
<ref>Marta Xarbuch Buch, 9 años. Segundo primaria, Escuela oficial rural mixta, “El Cojobal”, Patzún, Chimaltenango</ref>
   −
==Nutz’ib’aj ko’öl taq tzijonem richin nutz’ajb’a’ pa jun talutz’ib’ achi’el: talutz’ib’ jay, jun talutz’ib’ wuj, rutzijol wuqq’ij, rutzijol samaj, rutzijol tinamït.==
+
==Nutz’ib’aj ko’öl taq tzijonem richin nutz’ajb’a’ pa jun talutz’ib’ achi’el: talutz’ib’ jay, jun talutz’ib’ wuj, rutzijol wuqq’ij, rutzijol samaj, rutzijol tinamït==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
''Escribe pequeños textos para uso en publicaciones periódicas: periódico mural, periódico, semanario, boletín, revista.''
 
''Escribe pequeños textos para uso en publicaciones periódicas: periódico mural, periódico, semanario, boletín, revista.''
Línea 468: Línea 468:  
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel hombre y mujer.png|right|105px]]
   −
==Rutz’ib’axik richin jun rucholb’äl q’ij.==
+
==Rutz’ib’axik richin jun rucholb’äl q’ij==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
'''Escritura de un diario interactivo.'''
 
'''Escritura de un diario interactivo.'''
Línea 524: Línea 524:  
<ref>Narraciones de nuestros abuelos, Lectura y gramática basica Okma</ref>
 
<ref>Narraciones de nuestros abuelos, Lectura y gramática basica Okma</ref>
   −
==Nutz’ib’aj runa’oj pa ruwi’ ri tzijonem xtrak’axaj qa chi ütz, k’a ri’ nub’än jun lanab’a’ (''conclusión'').==  
+
==Nutz’ib’aj runa’oj pa ruwi’ ri tzijonem xtrak’axaj qa chi ütz, k’a ri’ nub’än jun lanab’a’ (''conclusión'')==  
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
''Escribe inferencias y conclusiones a partir de un texto escuchado o leído.''
 
''Escribe inferencias y conclusiones a partir de un texto escuchado o leído.''
Línea 532: Línea 532:  
Achike tijonïk nuya’ kan chi qe ri tzijonem richin “Ri Rajawal chikopi’”
 
Achike tijonïk nuya’ kan chi qe ri tzijonem richin “Ri Rajawal chikopi’”
   −
==Nrokisaj chuqa’ nucha’ ri rub’eyal nub’ij jalajoj ruwäch na’oj. K’amb’äl tzij:==
+
==Nrokisaj chuqa’ nucha’ ri rub’eyal nub’ij jalajoj ruwäch na’oj. K’amb’äl tzij==
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
[[Archivo:Nuestro idioma en la escuela - Kaqchikel enseñando.png|right|110px]]
 
'''Ruwäch kotz’i’j, ruwäch rukem äm, jun rub’eyal nb’an chi re jun na’oj.'''
 
'''Ruwäch kotz’i’j, ruwäch rukem äm, jun rub’eyal nb’an chi re jun na’oj.'''