Cambios

Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Página creada con «{{Título}} {{Navegador manual interactivo sub}} Archivo:Lección 14.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 14|<span...»
{{Título}}
{{Navegador manual interactivo sub}}
[[Archivo:Lección 14.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 14|<span style="font-size:15px; margin-top:20px; width:100%; padding:5px; border-radius: 2px; color:#953E07">'''ver las ilustraciones de esta lección'''</span>]]]]
{{Tabla de contenido}}
==Q’ij 1 Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=Una verdura y una pieza de ropa
}}
===Uwokik===
*Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
*Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik...¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!
===Pa ri tijonik===
*Muestre a los estudiantes el primer dibujo del cartel (mantenga los otros tapados) y diga: Chiwila’ le perno’jwuj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas kiwil pa le wachib’al?
*Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
*Diga: Ri utat ri Laura '''kuloq’''' xuquje’ kuk’ayij awajib’. Iwir e k’o b’elejeb’ ukej xequje’ chanim xa job’ e k’olik. Laura kraj kretamaj janik’pa’ kej '''xuk’ayij''' le utat.
*Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Janik’pa’ kej xuk’ayij le utat ri Laura? Chib’ana’ jun toq’ob’, chiya’ ub’ixik le etab’al kkoj oxib’ ub’anik: wachib’al, uwi’ q’ab’aj xuquje’ tzib’atal ruk’ etab’al (b’elejeb’ kqelesaj___, kkanaj job’ on b’elejeb’ kqelesaj job’ chech kkanaj kajib’ (¿9 -? = 5 o 9 - 4 = 5). (Escriba los símbolos en el pizarrón).
*Descubra el segundo dibujo y dígales: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
*Diga: We wachib’al ri’ kk’ut chi qawach ri Laura xb’ek chi '''kilik''' ak’. Iwir e k’o waqxaqib’, chanim xaq e keb’ chik. ¿Janik’pa’ ak’ xek’ayixik?
*Solicite: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj pa k’ulaj. ¿Janik’pa’ ak’ xek’ayixik? Chib’ana’ jun toq’ob, chiya’ ub’ixik le oxib’ etab’al kkojik: wachib’al, uwi’ q’ab’aj xuquje’ tzib’atal ruk’ etab’al (waqxaqib’ kqelesaj? junam ruk’ keb’ on wajxaqib’ kqelesaj waqib’ chech junam ruk’ keb’) (8 - ? = 2 u 8 -6 = 2). (Escriba los símbolos en el pizarrón).
*Descubra el tercer dibujo y dígales: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
*Diga: We wachib’al ri’ kk’ut chi qawach ri Laura xb’e chi kilik chij. Iwir e k’o wajxaqib’, chanim xuwi e k’o keb’. ¿Janik’pa’ chij xek’ayixik?
*Solicíteles: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj pa k’ulaj. ¿Janik’pa’ chij xek’ayixik? Chib’ana’ jun toq’ob, chiya ub’ixik le oxib’ etab’al kkojik: wachib’al, uwi’ q’ab’aj xuquje’ le tzib’atal ruk’ etab’al (lajuj kqelesaj -? kkanaj wuqub’ on lajuj kqelesaj oxib’ chech kkanaj wuqub’) (10 - ? = 7 o 10 - 3 = 7). (Escriba los símbolos en el pizarrón).
*Descubra el cuarto dibujo y dígales: ¿Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
*Diga: We wachib’al ri’ kuk’ut chi qawach chi Laura xb’e chi '''kilik wakax.''' Iwir maj '''wakax''' e k’olik, chanim e k’o oxib’ '''wakax. '''¿Janik’pa’ wakax xuloq’o?
*Solicíteles: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj, pa k’ulaj. ¿Janik’pa’ wakax xuloq’? Chib’ana’ jun toq’ob’, chiya’ ub’ixik le oxib’ etab’al kkojik: wachib’al, uwi’ q’ab’aj xuquje’ tzib’atal ruk’ etab’al (maj k’olik kqamulij? junam ruk’ oxib’ on maj k’olik kqamulij oxib’ junam ruk’ oxib’). (Escriba los símbolos en el pizarrón).
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos y para pronunciar bien las palabras. También, observe si realizan correctamente los cálculos. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

==Q’ij 2 Ub’anik jun k’ayinik (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
===Pa ri tijonik===
<div style="width: 20%; border-radius: 10px; padding:5px; border: 3px dotted #2f8d3b; background: #c5c5c5; float:right; clear:right"><center><span style="font-size:15px;">'''Tzijob'al'''</span></center>
[[Archivo:Letras k'iche'.png|70px|right]]
Chij Oveja<br>
Esanem Resta<br>
K’ayij Venta<br>
Kilik Dar de comer<br>
Kuloq’ Compra<br>
Wakax Vaca
</div>
*Diga a los estudiantes: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chi jujunal k’ulaj kicha’ uwach jun awaj; k’utb’al no’j: '''wakax''', tz’i’, ak’, aq, k’isik’...
*Diga: Chib’ana’ b’elejeb’ wachib’al pa b’elejeb’ uxaq wuj, le awaj xicha’ uwach. K’utb’al no’j. We k’o jun xucha’ ak’, kub’an b’elejeb’ wachib’al, chi uwach b’elejeb’ uxaq wuj, jun ak’ chi uwach jujun uxaq wuj.
*Explique: Chanim kiloq’o xuquje’ kik’ayij awajib’. Chna’taj chi wech chi kixloq’omanik xuquje’ '''kixk’ayin''' pa k’ulaj. Chiya kajib’ kiwachib’al awajib’ chi uwach le imexa. Kinb’ij chi wech, jas kk’ulmataj pa jun q’ij xuquje’ ix kiwelesaj on kimulij kuk’ le wachib’al pacha’ ne le kk’ulmatajik. K’utb’al no’j. We kinb’ij xek’ayix keb’, kiwelesaj kiwachib’al keb’ awajib’.
*Pida a los estudiantes: Chna’taj chi wech chanim k’o iwuk’ kajib’ awajib’. Kqamaj b’ik. Pa ri q’ij lunes paq’ij, '''xik’ayij''' kajib’ awajib’. ¿Janik’pa’ k’o iwuk’? Dé oportunidad a que respondan.
*Diga: Pa ri q’ij martes paq’ij, xiloq’ job’ awajib’. ¿Janik’pa’ k’o iwuk’? Dé oportunidad a que respondan.
*Diga: Pa ri q’ij miércoles paq’ij, '''xik’ayij''' oxib’ awajib’. ¿Janik’pa’ k’o iwuk’? Dé oportunidad a que respondan.
*Diga: Pa ri q’ij jueves paq’ij, '''xik’ayij''' keb’ awajib’. ¿Janik’pa’ k’o iwuk’? Dé oportunidad a que respondan.
*Diga: Pa ri q’ij viernes paq’ij, xiloq’ kajib’ awajib’. ¿Janik’pa’ k’o iwuk’? Dé oportunidad a que respondan. Junam rajilab’al ruk’ are taq ximajij (4).
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe si los estudiantes realizan correctamente los cálculos. Si no lo hacen, explique. También, observe si usan enunciados completos.
30 170

ediciones

Menú de navegación