Cambios

Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Página creada con «{{Título}} {{Navegador manual interactivo sub}} Archivo:Lección 20.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 20|<span...»
{{Título}}
{{Navegador manual interactivo sub}}
[[Archivo:Lección 20.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 20|<span style="font-size:15px; margin-top:20px; width:100%; padding:5px; border-radius: 2px; color:#953E07">'''ver las ilustraciones de esta lección'''</span>]]]]
{{Tabla de contenido}}
==Q’ij 1 Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem, tatb’enik, jub’iq’ tzijol)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=Una flor, un árbol cercano a la clase. Si es posible, fotos de las partes planas del planeta Marte.
}}
===Uwokik===
*Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los cuatro dibujos.
*Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!
===Pa ri tijonik===
*Muestre la flor. Luego, diga: Chiwila’ we jun kotz’i’j, chiwila’ le che’. (Si hay alguno cerca del aula) ¿Ix kichomaj chi e k’o kotz’i’j xuquje’ che’ pa nik’aj taq '''ralq’ij'''?
*Diga: ¿Chiwoko’ iwib’ pa k’ulaj, xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Kiwaj kixk’oji’ pa jun '''ralq’ij''' chik?
*Muéstreles el primero de los cuatro dibujos del cartel y diga: ¿Chiwila’ le jun wachib’al xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jas kiwil pa we jun wachib’al?
*Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik. Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
*Diga: Chiwila’ le wachib’al, we wachib’al ri’ kk’ut chi qawach le umajik le tzijob’elil. Kinsik’ij chi wach: “Ri José xk’istaj uk’u’x xuquje’ kb’isonik. Ronojel q’ij keril le ixkanul, kotz’i’j xuquje’ che’. Ronojel taq q’ij, le rati’t kusik’ij chi uwach nima’q taq tzijob’elil, ri are’ k’o jun rachik’: kraj kb’e pa jun '''ralq’ij''' chik”.
*Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Su tajin kk’ulmataj pa we wachib’al? ¿Su kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga: We jun wachib’al ri’ tajin kuk’ut chi qawach utaqexik le tzijob’elil. Kinsik’ij chi wach. “Jun q’ij xk’ulmataj ri man jumul ilom: xul jun ajwakaj winaq ub’i’ Zed. Ri Zed kaq ukayib’al xuquje’ k’o jun ub’oq’och nim chi uwach le jun chik. Ri José xub’ij chi rech ri Zed we kuk’am b’ik pa le uralq’ij xuquje’ are’ utz xub’ij, ri are’ xub’ij chi kraj kril le sutaq keriqitaj chi '''uwachulew.''' Ri Zed xuka’yib’ej le sutinaq chi rij xuquje’ xuta’: ¿Jas le sutaq q’an ukayib’al? E kotz’i’j, xub’ij ri José. Man e k’o ta quk’ jela’ pa ralq’ij, xub’ij ri Zed.
*Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa le jun wachib’al? ¿Su kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga: We jun wachib’al ri’ tajin kuk’ut chi qawach utaqexik le tzijob’elil. Kinsik’ij chi wach. Ri Zed xuta’ na nik’aj k’otow chi’aj chik. ¿Xuquje’ jas le rax taq sutaq xuquje’ e nima’q? E che’... ¿Man e k’o ta wa’ pa ri’ pa ralq’ij? Xuta’ ri José. Man e k’o taj. Man k’o ta tiko’n, xub’ij ri Zed. Jela’ ronojel e kaq. ¿Xuquje’ jas le sutaq e nima’q q’eqq’oj kikayib’al? Xuta’ jumul chik ri Zed. Ri José xub’ij: e ixkanul. Ronojel q’ij kinwilo xuquje’ kk’istaj nuk’u’x. Ri Zed xutzijoj chi rech ri José chi pa ralq’ij man e k’o taj ixkanul xuquje’ ronojel sib’alaj taq’aj. At sib’alaj aq’inomal xa rumal e k’o akotz’i’j, che’, xuquje’ ixkanul. K’ate k’uri’, xub’an le k’otow chi’aj chi rech. ¿Jamal chi awach rech katb’e wuk’ pa nuralq’ij?
*Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach we k’otow chi’aj. ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Jas kuk’isb’ej le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga. We jun wachib’al ri’ kutzijoj chi qech uk’isb’alil le tzijob’elil kinsik’ij chi wach: “Ri José xuchomaj jub’iq’ xuquje’ xub’ij chi man kb’e taj. K’ate k’uri’, xusik’ jun joyotaj kotz’i’j xuquje’ xusipaj chi rech ri rati’t.. Xt’uyik’ chi uta’ik ri tzijob’elil kusik’ij ri are’. Xuquje’ tajin kril le kotz’i’j, le taq che’ xuquje’ le ixkanul. ¡Sib’alaj kki’kotik? 20 minutos Corrija la pronunciación, cuando sea necesario.
===Upajik eta’manik==
Durante la clase, observe quiénes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos y para pronunciar bien las palabras. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

==Q’ij 2 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=20 minutos
}}
===Pa ri tijonik===
<div style="width: 20%; border-radius: 10px; padding:5px; border: 3px dotted #2f8d3b; background: #c5c5c5; float:right; clear:right"><center><span style="font-size:15px;">'''Tzijob'al'''</span></center>
[[Archivo:Letras k'iche'.png|70px|right]]
Ikoq’ij Venus<br>
K’ataralq’ij Mercurio<br>
Kaqch’umil Marte<br>
Kumatz ch’umil Júpiter<br>
Nupch’umil Saturno<br>
Ralq’ij Planeta<br>
Raxrojch’umil Urano<br>
Chaq’ich’umil Neptuno<br>
Uwachulew Tierra
</div>
*Diga: Chiwoko’ iwib’ pa k’ulaj. Chanim chitzijoj jun tzijob’elil kuk’ ri wachib’al kriqtaj pa le perno’jwuj. Chikojo’ le wachib’al chi kijujunal. Xuquje’ chikojo’ tzij kuya’ ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomanik. Jacha’ ne’: nab’e, k’ate k’uri’, chi uk’isb’alil. Kinya’ jun k’utb’al chi wech. Nab’e ri José xk’istaj uk’u’x xa rumal krilo xaq xewi le sutaq ronojel q’ij. Xraj kb’e chi rilik jun '''ralq’ij''' chik K’ate k’uri’ xul jun ajwakaj winaq ub’i’ Zed. ¿K’ate k’uri’, ri José xuk’ut sib’alaj taq sutaq chi uwach, pacha’ ne’ le che’, kotz’i’j xuquje’ ixkanul, man k’o ta wa’ pa ri uralq’ij ri Zed. Pa uk’isb’alil.
*Diga: Chanim, jun k’ulaj kutzijoj le tzijob’elil chi qawach qonojel. Jun k’ulaj chik kub’an ri kkitzijoj le rachi’l.
*Solicite: Chanim, pa k’ulaj, chib’ana’ le xk’ulmataj chi rij le k’ulmatajem pa le ukaj wachib’al. K’utb’al no’j: Ri Zed xtzalij chi '''uwachulew''' rech kril chi jumul le José. José...
===Upajik eta’manik===
Durante la lección, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para continuar el cuento. Note si usan las palabras indicadas ('''Nab’e, k’ate k’uri’...'''). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

==Q’ij 3 Ajchapal ch’awem (Ch’awonem)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
===Pa ri tijonik===
*Identifique uno o dos sonidos que puedan ser difíciles para los estudiantes; por ejemplo, el sonido /w/ como wuj, wakaj, wakax, winaq, waral y /q’/ como en q’ij, uwaq’ij, '''ralq’ij,''' q’an.
*Diga a los estudiantes: Kujetz’an ruk’ uriqik tzij ruk’am le tzib’ /w/ xuquje’ /q’/ pa le tzijob’elil. Kqatzib’aj jun rajilab’al are chi kqariq jun tz’ib’.
*Diga a los estudiantes: Are chi’ kinsik’ij le tzijob’elil, chiwa’lisaj le iq’ab’ ruk’ jun uwi’ iq’ab’, are chi’ kinb’ij jun tzij
*ruk’ le tz’ib’ /w/ xuquje’ ruk’ keb’ uwi’ iq’ab’ are chi’ kinb’ij jun tzij ruk’ le tz’ib’ /q’/. Are chi’ k’o jun kuwa’lisaj uq’ab’ kqatoq’ob’a’ xuquje’ qonojel kqab’ij utz we utz ub’anom. In kintz’ib’aj le rajil pa le tz’alam tz’ib’alb’al.
*Lea el cuento.
*:Ri Jose’ xk’istaj uk’u’x xuquje’ kb’isonik. Ronojel q’ij keril le ixkanul, kotz’i’j xuquje’ le che’. Ronojel taq q’ij, le rati’t kusik’ij chi uwach nima’q taq tzijob’elil, ri are’ k’o jun rachik’: kraj kb’e pa jun ralq’ij chik”.
*: Pa jun q’ij k’o jun xk’ulmatajik, chi man jumul ilom: xul jun ajwakaj winaq ub’i’ Zed. Ri Zed kaq ukayib’al xuquje’ k’o jun ub’oq’och nim chi uwach le jun chik. Ri José xub’ij chi rech ri Zed chi kuk’am b’i pa le uralq’ij xuquje’ are’ utz xcha’, ri are’ xub’ij chi kraj kril le sutaq keriqitaj chi uwachulew.
*:Ri Zed xuka’yib’ej le sutinaq chi rij xuquje’ xuta’ chech: ¿Jas le sutaq q’an ukayib’al? E kotz’i’j xcha ri José chech. Man e k’o ta quk’ jela’ pa ralq’ij, xcha ri Zed. Ri Zed xuta’ na nik’aj k’otow chi’aj chik. ¿Xuquje’ jas le rax taq sutaq xuquje’ e nima’q? E che’ ¿Man e k’o ta we ri’ pa ralq’ij? xuta’ ri José. Man e k’o taj. Man k’o ta tiko’n, xub’ij ri Zed. Jela’ ronojel e kaq. ¿Xuquje’ jas le sutaq e nima’q q’eqq’oj kikayib’al? Xuta’ jumul chik ri Zed.
*:Ri José xub’ij: e ixkanul. Ronojel q’ij kinwilo xuquje’ kk’istaj nuk’u’x. Ri Zed xutzijoj chi rech ri José chi pa ralq’ij man e k’o ta ixkanul xuquje’ ronojel sib’alaj taq’aj. At sib’alaj aq’inomal xa rumal e k’o akotz’i’j, che’, xuquje’ ixkanul. K’ate k’uri’, xub’an le k’otow chi’aj chi rech. ¿jamal chi awach rech katb’e wuk’ pa nuralq’ij?
*:“Ri José xuchomaj jub’iq’ xuquje’ xub’ij chi man kb’e taj. K’ate k’uri’, xusik’ jun joyotaj kotz’i’j xuquje’ xusipaj chi rech ri rati’t. Xt’uyi’ chech uta’ik ri tzijob’elil kusik’ij ri are’. Xuquje’ tajin kril le kotz’i’j, le taq che’ xuquje’ le ixkanul. ¡Sib’alaj kki’kotik!
*Diga: Chanim chqanik’oj le tzij xeqariq pa le tzijob’elil. (Lea las del pizarrón) xuquje’ chqab’ij jun taq tzij keriqitaj pa le tijob’al on pa qak’aslemal, k’utb’al no’j, wuj, wachib’al, q’ij, rech tz’ib’. (Anótelas en el pizarrón).
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe si los estudiantes están participando y produciendo sonidos. Retroalimente cuando sea necesario.

==Q’ij 4 B’ix-b’anem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=20 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=8 círculos de papel o cartulina con el nombre de un planeta y un círculo más grande con la palabra Sol (preferentemente de color amarillo). A continuación, se presenta un ejemplo.
}}
===Uwokik===
*Diga a sus estudiantes: Chi kech jujun chi wech kinya’ jun setesik are kuk’utwachij jun '''ralq’ij''' on le loq’alaj Q’ij. Elija a algunos estudiantes y deles los círculos, luego, dígales: Jachin k’o le q’ij ruk’ kq’ax lo chi qawach. (Pídale que se coloque en la esquina izquierda para que los estudiantes se vayan colocando, cuando usted diga el nombre del planeta que tengan, en el orden que corresponde según su cercanía al Sol). De preferencia, realice esta actividad en el patio para que los estudiantes puedan movilizarse más fácilmente.
*Diga: Chanim, kqab’ixoj jun b’ix. Kinb’ixoj jun q’e’t, iwonojel kitzalij uwach. Are chi’ kqab’ij ub’i’ jun ralq’ij, le tijoxel k’o ub’i’ le ralq’ij ruk’ kq’ax lo chi qawach xuquje’ kk’oji’ pa cholajil le uk’olib’al. K’utb’al no’j: we kqab’ixoj le ralq’ij le k’o naqaj chech le Q’ij are k’ataralq’ij, jachin k’o le b’i’aj ruk’ kq’ax lo pa utzal le Q’ij. Kqamaj b’ik...

<div style="width:30%; padding:10px; border:solid 3px #859076; margin:1em auto 1em auto;">
Konojel le '''ralq’ij''' keb’in chi rij le q’ij.<br>
Le q’ij, le q’ij, le q’ij, le q’ij.<br>
Le '''ralq’ij''' k’o chi unaqaj le q’ij are '''k’ataralq’ij,'''<br>
'''k’ataralq’ij, k’ataralq’ij, k’ataralq’ij, k’ataralq’ij.'''<br>
Le ukab’ '''ralq’ij''' are '''Ikoq’ij''' <br>
'''Ikoq’ij, Ikoq’ij, Ikoq’ij, Ikoq’ij'''.<br>
Le urox '''ralq’ij''' are le '''uwachulew'''<br>
Le '''uwachulew''', le''' uwachulew''', le<br>
'''uwachulew''', le''' uwachulew'''.<br>
Le ukaj '''ralq’ij''' are '''kaqch’umil'''<br>
'''kaqch’umil, kaqch’umil, kaqch’umil, kaqch’umil'''.<br>
Le uro’ '''ralq’ij''' are''' kumatz ch’umil'''<br>
'''kumatz ch’umil, kumatz ch’umil''',<br>
'''kumatz ch’umil, kumatz ch’umil'''.<br>
Le uwaq '''ralq’ij''' are '''Nupch’umil'''<br>
'''Nupch’umil, Nupch’umil, Nupch’umil, Nupch’umil'''.<br>
Le uwuq '''ralq’ij''''are Raxroj ch’umil <br>
Raxroj ch’umil, Raxroj ch’umil, Raxroj<br>
ch’umil, Raxroj ch’umil.<br>
Le uwaqxaq '''ralq’ij'' are '''Chaq’ich’umil'''<br>
'''Chaq’ich’umil, Chaq’ich’umil''',<br>
'''Chaq’ich’umil, Chaq’ich’umil'''.<br>
</div>
*Repitan la canción dos veces más.
*Forme parejas y solicite: Chib’ij chi kech le iwachi’l le kib’i’ le ralq’ij.

==Q’ij 5 Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.
}}
===Pa ri tijonik===
*Diga: Chanim, iwonojel chiwila’ le wachib’al xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’al. ¿La kiwaj kixb’e pa jun ralq’ij chik? We kixkowin kixb’e jun junab’ pa jun ralq’ij chik ¿Jachin chi kech kixb’e wi xuquje’ jasche? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón.
*Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
*Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al. Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikoj le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikoj le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo).
*Diga: ¿La kiwaj kixb’e pa jun '''ralq’ij''' chik? We kixkowin kixb’e jun junab’ pa jun '''ralq’ij''' chik ¿Jachin chi kech kixb’e wi xuquje’ jasche? Ri e k’o pa le q’e’t “A” chita’ le iwachi’l.
*Después de un minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “B” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax lo pa nab’e k’olib’al . Chanim, chitzalij uwach le k’otow chi’aj. ¿Kiwaj kixb’e pa jun ralq’ij chik? We kixkowin kixb’e jun junab’ pa jun ralq’ij chik. ¿Jachin chi kech kixb’e wi xuquje’ jasche? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le xq’ax kanoq.
*Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik k’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿La kiwaj kixb’e pa jun '''ralq’ij''' chik? We kixkowinik kixb’e jun junab’ pa jun ralq’ij chik ¿Jawi kixb’e wi xuquje’ jasche? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le xq’ax kanoq.
*Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim, jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. Escuche las intervenciones de los estudiantes para identificar si usan enunciados completos y pronuncian bien. Recuerde elogiar los usos correctos del idioma.
30 170

ediciones

Menú de navegación