Lección 17 - La elección

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Cubra con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik...¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche kecha’x le k’amal taq b’e rech jun tinamit? Dé un tiempo para que respondan. Luego, diga: Puede haber muchas razones para elegir a una persona como alcalde o presidente. En el cuento de hoy, vamos a hablar de este tema.
  • Muéstreles el primero de los cuatro dibujos del cartel y diga: Chiwila’ we jun wachib’al ri’ xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas kiwil pa we wachib’al ri’?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: We wachib’al ri’ kk’ut chi qawach le umajik le tzijob’elil. Kinsik’ij chi wach: “Le k’amal b’e rech le tijob’al xuta’ toq’ob’ chi wech chi kintob’an chech ucha’ik jun k’amal b’e kub’an qak’axwach. Ri are’ kuk’am qab’e kujuk’axwachij pa le wokaj rech le tijob’al, ruk’ le k’amal b’e xuquje’ kuk’ le chuch tat ¿Kiwaj kincha’ b’ik? Man kqaj taj, kecha le ak’alab’: uj kojb’anowik’.
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Pa k’ulaj chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Su tajin kk’ulmataj pa we wachib’al ri’? ¿Jas kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: We jun wachib’al ri’ tajin kuk’ut chi qawach utaqexik le tzijob’elil. Kinsik’ij chi wach: “Jun tijoxel xtak’i’k xub’ij: Kikowin in, xa rumal nim waqan. Jun tijoxel ali xub’ij: Kinb’an ri in xa rumal nusik’im sib’alaj wuj. Jun chik xub’ij: sib’alaj nurajil chi kiwach le je’taq, rumal wa’ kinok kanoq chech k’amal b’e. Jun chik xtak’ik xub’ij: sib’alaj kintoq’ anim chi iwach iwonojel. Utzalaj taq sutaq kinb’ano, xcha jun chik. Le ajtij xb’isonik, are chi’ xuta ri xkib’ij
  • Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa we wachib’al ri’? ¿Jas kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga. We jun wachib’al ri’ kuk’ut chi qawach utaqexik le tzijob’elil ri kinsik’ij chi iwach: “Ri ix xitzijoj sib’alaj taq tzij chi iwij. Xa k’ut ri xib’ij man are ta ri rajawaxik chech jun k’amal b’e. Jun k’amal b’e kame’l winaq, kutatb’ej, utz winaq, kuya uq’ij,

nim uno’jib’al, man ksiy taj. ¿Jas kib’ij we kqab’ano pacha kb’an chech ucha’ik le nim k’amal b’e rech Paxil Kayala’? Rech jeri’ kqacha’ jun utz winaq chech k’amal qab’e”.

  • Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa we wachib’al ri’? ¿Su kuk’isa we tzijob’elil ri’? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: We wachib’al ri’ kutzijoj chi qech le uk’isb’alil le tzijob’elil kinsik’ij chi iwach. “Le ajtij kub’ij: Ix kiya ijuch’ chech jun iwachi’l ri kixuk’axwachij ruk’ utzilal. Ri ub’i’ ri winaq kjuch’ chech le cha’ik are rajawaxik kame’l winaq, kutatb’ej, utz winaq, kuya uq’ij, nim uno’jib’al, man ksiy taj. Chqajilaj le uwujil cha’ik. ¡Le xch’akanik are … Laura! Maltyox Laura, rumal kak’am ub’e le qatijob’al. Recuerde corregir la pronunciación, cuando sea necesario.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la 20 minutos participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzijoxik le tzijob’elil (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
20 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Tzijob'al
Letras k'iche'.png

Cha’nik Elección
K’amal b’e Líder
Kch’akanik Ganador(a)
Paxil Kayala’ Guatemala
Xb’isonik Se entristeció
Xk’anarik Se enojó

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim chitzijoj jun tzijob’elil ruk’ le wachib’al kriqitaj pa le perno’jwuj. Chech wa’ chikojo’ le jujun taq wachib’al ruk’ le ucholaj. Xuquje’ chikojo’ tzij kuya’ ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomanik; Jacha’ ne’: nab’e; K’ate k’uri’, chi uk’isb’al. Kinya’ jun k’utb’al no’j chi wech. Nab’e ri ajtij xub’ij chi kech le tijoxelab’ chi rajawaxik kkicha’ jun k’amal b’e rech ri tijob’al. K’ate k’uri’ ri tijoxelab’ xetak’i’k rech xkiya’ ub’ixik suche chi kijujunal kkanaj kkib’an k’amal b’e. K’amb’al no’j: Jun tijoxel xub’ij chi are’ q’inom chi kiwach le nik’aj winaq. Le ajtij xb’isonik xuquje’ xk’anarik rumal le tijoxelab’ xkib’ij le je’taq sutaq. K’ate k’uri’ pa le urox wachib’al, le ajtij xuq’axej ub’eyal ri rajawaxik kil chech jun utzalaj k’amal b’e xuquje’ kkib’an ucholajil, Ri are’ xuya’ ri no’jib’al chech le cha’nik xub’ij ri krelesaj sib’alaj juch’ are’ kch’akanik.
  • Diga: Chanim, jun k’ulaj kkitzijoj chi qech le tzijob’elil. Utz kichomaj je’taq no’j rech le ukab’ wachib’al.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para continuar el cuento. Note si usan las palabras indicadas (Nab’e, k’ate k’uri’…). Si los estudiantes

Q’ij 3[editar | editar código]

Chak 1. Ajchapal ch’awem (Ch’awonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Identifique los sonidos que puedan ser difíciles para los estudiantes; por ejemplo, el sonido /ch/, como cha’ik, cholaj, chanim, chiwila’.
  • Diga a los estudiantes: Ix chob’ol ch’awib’al tz’ib’ pa le wachib’al, pa le tijob’al xuquje’ pa uwachulew. Chiqila’ le wachib’al, chib’ij loq le tzij kriqitaj wi le tz’ib’ /ch/ cha’ik, cholaj, chanim, chiwila’.
  • Diga a los estudiantes: Chita’ le tzij kinb’ij chi iwech xuquje’ chiyika’ le iq’ab’ we k’o le uch’awib’al tz’ib’ iwuk’ /ch/ Kqamaj b’ik: ch’aik, chiwila’, chanim, cholaj, chomanik, we kjunamataj le uch’awib’al tzib’ /ch/) ruk’ uch’awib’al le tz’ib’ /ch’/.
  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ kichomaj nik’aj taq tzij chik rech le sutaq kiwil pa le tijob’al on pa ik’aslemal ruk’ le tz’ib’ /ch/, k’utb’al no’j: chij, chom, iwachi’l, wachib’al, chiwila’...
  • Diga: Chanim chitzijoj le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l pa le tijob’al, chicha’ jun tzij ruk’ le tz’ib’ /ch/ xuquje’ chib’ana chi qawach.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes están participando y produciendo sonidos. Retroalimente cuando sea necesario.

Chak 2. Le k’ak’ tijoxel (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Crayones, lápices, hojas, papelógrafo.

Uwokik[editar | editar código]

  • Forme a los estudiantes en pareja para dramatizar y diga: Chqachomaj chi kpe jun k’ak’ tijoxel pa qatijob’al. Uj kaqab’ij le qab’i’ chi rech ruk’ etz’anem. Chech wa’ kqakoj kajib’ uxaq wuj xuquje’ kqab’an junjun wachib’al. Kqamaj b’ik, pa le nab’e uxaq wuj chib’ana’ uwachib’al ri iwalaxik. (Dé tiempo suficiente). Pa le ukab’ uxaq wuj chib’ana’ uwachib’al jun awaj qas utz kiwilo. (Dé tiempo suficiente). Pa le urox uxaq chib’ana’ uwachib’al ri qas kib’ano are chi’ jamal iwach. (Dé tiempo suficiente). Pa le ukaj uxaq wuj chib’ana’ uwachib’al le kiwaj kib’an na chweq kab’ij.
  • Diga: Ahora, vamos a jugar a las adivinanzas. Chichomaj su xinkoj chi uwach ri ukab’ uxaq nuwuj. Rech kich’ob’o’, kinb’an ri kub’an le awaj le

xinb’an uwachib’al chi uwach le ukab’ uxaq wuj (Actuar como un pez u otro animal que quiera). Chanim, chichomaj; chikojo’ tzaqat chomanik, k’utb’al no’j: Kinchomaj chi at jun kar me’s xa rumal pacha katmuxanik.

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa wokaj waqib’ uwinaqil. K’ate k’uri’, Chiwoko’ iwib’ rech pa jujunal kixq’ax chech ub’anik ri k’o chi uwach le uxaq iwuj (Observe a los grupos y apóyelos si es necesario).
  • Reúna a toda la clase: ¡Utz b’a’! Chanim, jujun chi wech le kkaj kkib’an chi qawach rech k’ut kqach’obo’ jas ri wachib’al xibano’. Promueva que participe, al menos, un niño o niña por cada aspecto).

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para interactuar en los grupos y si usan enunciados completos. Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Q’ij 4 Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chanim, iwonojel chiwila’ le wachib’al xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche rajawaxik le cha’ik? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko’ keb’ q’e’t; le k’o pa iwikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o pa imoxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kikoj le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al. Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikoj le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikoj kanoq le iwachi’l xuquje’ chiwiqa’ nik’aj taq tzij rachi’l no’jib’al. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo).
  • Diga: ¿Jasche rajawaxik le cha’ik? Le keriqitaj pe le q’e’t “B” chita’ su kkib’ij le iwachi’l.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax uloq pa le nab’e k’olib’al. Chanim chitzalij uwach le k’otow chi’aj kub’an le iwachi’l. ¿Jasche rajawaxik le cha’ik? Chna’taj chi wech: we jumul ri’ knimarisaj le no’jib’al are chi’ kixch’awik kikoj k’i taq tzij.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik qak’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche rajawaxik le cha’ik? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le xq’ax kanoq.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan la pregunta.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al chi qech. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. Escuche las intervenciones de los estudiantes para identificar si usan enunciados completos y pronuncian bien. Recuerde elogiar los usos correctos del idioma.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.