Lección 1 - Las botellas

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una botella de plástico

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel la parte que está en la esquina superior derecha.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal are wa’ kqaya’ uq’ij!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes una botella de plástico.
  • Diga: Chitzalij kiwach we k’otow chi’aj: ¿Jas ne kqaban chikech ri t’im lime’t? ¿Jas ne kqab’an rech kkik’am k’axk’olil pa le komon? ¿Jasche ri taq lime’t kb’ix chi kech chi e mes?
  • Muestre a los estudiantes el cartel (con la nube tapada) y diga: Chiwila’ le perno’wuj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas/Su kiwil pa le wachib’al?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Pa k’ulaj chi tzalij uwach ri k’otow chi’aj: Nab’e le jun k’ate k’uri’ le jun chik, kutzalij uwach le k’otow chi’aj e k’o apanoq, ¿Jas/Su ne kikojik kb’an chi kech ri t’im lime’t? ¿Jas/Su che kakib’an rech kkiya’ k’axk’olil?
  • Asegúrese de que un estudiante conteste la primera pregunta y el otro, la segunda. Luego, pídales que cambien, es decir, para que los dos respondan las dos preguntas.
  • Diga: Chanim kqaya’ ub’ixik chi kech konojel ri rachi’l, le utzalijik ri k’otow chi’aj: ¿Jas/Su ne’ kikojik kb’an chi kech ri t’im lime’t? ¿Jas ne’ kakib’an rech kkiya’ k’axk’olil? Motive que la mayoría participe.
  • Diga: Jas ne’ kakib’an rech kkiya’ k’axk’olil chi’al: ¿Su/jas kichomaj ix chirij ri tajin kuchomaj ri laj ali? Deje que algunos respondan.
  • Descubra la parte tapada para que la vean. Luego, diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj, jacha’ kiwil pa le wachib’al, ¿Su/jas che le alaj ali kuchomaj weri’?

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Nab’e, k’ateri’ (Tatb’enik, tzijonem xuquje’ ub’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Un cuento (puede ser el incluido en esta lección).

Uwokik[editar | editar código]

Todavía no muestre el cartel. Diga a sus estudiantes: Chanim, kqaternej uta’maxik we qasuk’ajil rech kujtzijon kuk’ nik’aj winaq chik...

Pa ri tijonik[editar | editar código]

VOCABULARIO
Letras k'iche'.png

Cho Lago
K’axk’olil Dificultad
Lime’t Botella
Mes Basura
Palow Mar

  • Narre el siguiente cuento a los estudiantes, actuando las frases indicadas. Por ejemplo, cuando dice “las personas nadan en el agua” mueva los brazos como si nadara. Diga: Kintzijoj chi wech jun tzijob’elil kinkoj le wachib’al e k’o pa le perno’jwuj. Ojer taq junab’ we jun uchi’ palow we ri’, sib’alaj je’l rilik. Xe wi e k’o lik toqjukub’, xuquje’ winaqib’ ri kewa’kat chi rilik le je’l uchi’ le palow. Pa taq nab’e q’ij, xuquje’ are chi k’o taq nimaq’ij ri winaqib’ kemuxanik pa le ja’ (dramatizarlo) xuquje’ ke’uxlan chi uchi’ le palow (dramatizarlo). Ri winaqib’ le k’o kachoch chi unaqaj le cho, xuquje chi’unaqaj le nim ja’ xkimaj uk’aqik le kimes pa le nim ja’ xuquje’ pa le cho. (dramatizarlo) Xkichomaj chi jun lime’t man kub’an ta k’ax chech ri cho, xuquje’ chi kech ri nim ja’. Are chi xkilo, chi le mes q’ij chi q’ij sib’alaj kumulij rib’ xuquje’ kumulij rib’ chi uchi’ le cho. Si quiere, puede crear otro cuento parecido.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Chikamulij utzijoxik we tzijob’elil ri’ chech jun awachi’l. Are chi kixtzijonik chib’ana su kelwi le tzij k’o aponoq: kemuxanik, ke’uxlanik, kkik’eq mes, knimar uwach. Jacha xinb’an are chi xintzijoj le tzijob’elil chi wech. We kiwaj utz kitz’aqatisaj uwi’ le tzijob’elil kuk’ nik’aj b’anoj chik.
  • Forme parejas distintas o siga con las anteriores y dígales: Ruk’ le awachi’l. Chich’ob’o’ uk’isb’alil we tzijob’elil (Después de la escena en el dibujo). Chikojo ri tzij rech kuya’ ino’jib’al rech le jalajoj k’ulmatajem pa le tzijob’elil xuquje’ chib’ana’ le kkib’ij le tzij. k’utb’a no’j: chib’ij nab’e… (y actúenlo con un dedo), are chi kitaqe’j ruk’ le tzijob’elil chib’ij: ukab’.. (dos dedos)..., on k’ate k’uri’... xuquje’ are chi kk’isb’ej chib’ij: pa uk’isb’alil. Pacha jewa’ “Nab’e... Ri alaj ali xtzijon kuk’ le rachi’l xuta’ chi kech rech ketob’an chech usik’ik le mes chi uchi’ le palow. k’ate k’uri’... ri are xe’opan kuk’a’m k’olib’al rech mes. Pa uk’isb’alil

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para contar el relato. Observe sus habilidades para inventar el fin del cuento y contarlo. Note si usan las palabras indicadas (primero, segundo, al final...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo deben hacerlo.

Q’ij 3 B’ix. (Tzijob’al xuquje’ ya’ik uq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Diga a sus estudiantes: Kaqab’ixoj jun b’ix. Are kojb’ixonik kqab’an le kub’ij le b’ix . kqamaja’ b’ik...

Rech chwe’q kab’ij, chwe’q kab’ij K’o chi kqachajij, k’o chi kqachajij, We je’l uwachulew, we je’l uwachulew K’o chi kqak’eq b’i, k’o chi kqak’eq b’i Ri mes, ri mes Pa uk’olib’al, pa uk’olib’al.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 4[editar | editar código]

Chak 1. Jumul chik kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chitzalij uwach we k’otow chi’aj’: ¿Su che rajawaxik chi le ja’ rech le cho, 30 minutos Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios). le nim ja’ xuquje’ le palow, saq uwach? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, pueden dramatizar las respuestas.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa iwikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o pa imoxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chijujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik man kuya taj kiwilo. Pa le ukab’ xuquje’ le urox mul kikojo’ le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikoj le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij chik xuquje’ no’jib’al. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo).
  • Diga: ¿Su che rajawaxik chi le ja’ rech le cho, le nim ja’ xuquje’ le palow, saq uwach? Le tijoxelab’ rech le q’e’t “B” kekitatb’ej le kachi’l. Luego, los de la fila B responden y los de la fila A, escuchan.
  • Después de un minuto, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al chik, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax loq pa nab’e k’olib’al. Chanim chitzalij uwach le k’otow chi’aj kub’an le iwachi’l. ¿Su che rajawaxik chi le ja’ rech le cho, le nim ja’ xuquje’ le palow, saq uwach? Chna’taj chi wech jumul chik knimarisaj le no’jib’al are chi’ kixch’awik kikoj k’i taq tzij. Luego, los de la fila A responden.
  • Después de un minuto, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik k’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse.

Chak 2. K’isb’al taq tzijonem (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Pida a los estudiantes que formen grupos de cuatro.
  • Diga: Chanim, chiwoko’ iwib’ pa kaj kaj, chitzijoj jujun taq ino’jib’al rech ksuk’umax le k’axk’olil kuya le mes xuquje’ le utz’ilaj le ja’. Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj rech weri’ ¿Jas itob’anik kib’an ix ak’alab’? ¿Jas chi tob’anik kakib’an ri nima’q taq winaqib’? Observe a los grupos y muestre cómo hacer preguntas para aclarar las ideas; por ejemplo, si un niño dice: Hay que limpiar, usted puede decir: ¿Dónde hay que limpiar? ¿Cómo se va a limpiar?
  • Diga: Chanim jun iwachi’l chech ri wokaj kutzijoj jub’iq’ ri no’jib’al xitzijob’ej. Dé tiempo a que participen.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe cómo los estudiantes interactúan en los grupos. ¿Respetan las ideas de otros? ¿No interrumpen? Retroalimente cuando sea necesario.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.