Lección 8 - El puente

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Chiky’b’al tilb’il (Nqob’in, yolil ex yeky’il tqanil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una botella de plástico

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los dibujos.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal... ¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Destape el primer dibujo y diga: Kytzaq’wentza: Ti’tzan nxi tka’yina twitz tilb’ilal?, Ti’tzunlo kb’ajel mo qa ti’tzunlo kb’el kyka’yine toj juntl tilb’ilal? Kytzyunxe tuky’il tuyol: Toj tilb’ilal nxi nka’yine.
  • Deles 30 segundos de silencio, para que lo piensen; luego, diga: Ja’lo jun kyxole ktzajel ttzaq’we’n. Permita que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Kakab’ kyb’ete ex kytzaq’wentza: ti’tzan nb’aj toj tilb’ilal?, ti’tzan xb’aj nya junx iktzun xkub’ nximane at toq tu’n tb’aj? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Ja’lo, ktzajel kyq’amane kyxime kye kyuky’ile.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos, hacen predicciones e identifican semejanzas y diferencias. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas

Q’ij 2 Na’mxtoq ex ma’toq (Nqob’in, yolil ex b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

B’elaj Nueve
Kyq’iq’ Tormenta
Laj Diez
Q’a’jin Puente
Tilb’ilal Dibujo
Xu’ch Palomas

  • Diga: Ja’lo kxel nla’jine jun la’j ti’ xb’aj tzmax toj tkab’i’n tilb’ilal, kyka’yinxe titi’ nxi nb’inchane: ma tz’ik’ jun amb’il, jun nimb’e nik’ tky’itz jun k’ul lu. Nimxi’x xjal q’i’n kyb’etb’il ex kyxkotz toj nimb’e tu’n txi kyiq’i’n ti’xti’ ex tu’n kyxi’ aq’unal atl q’ij. Otzajtzan kyq’iq’ jb’al, b’i’x tzaj qotx’ tu’n ex kub’ tmqo’n b’e. Kab’e xinaq kub’ kyxima’n tu’n tkub’ b’inchet jun q’a’jin, te tch’xel b’e ttxlaj k’ul. Kub’ kyb’inchan tilb’ilal q’a’jin ex kub’ kyb’inchan. Dramatice las siguientes acciones: manejar, tormenta (lluvia), se cayó la tierra, puente, diseñar, construir.
  • Diga: Kakab’ kyb’ete. Ja’lo kyq’amanxe jun la’j chelpeke ti’j tilb’ilal at toj nim u’j. Aj txikq’mana, b’a’n txikb’inchane ti’xchaq tu’n kyq’ob’e ti’j junjun yol, xyotx’il, kyq’iq’ jb’al, (jb’al) ma’ tzaj qotx’ tx’otx, q’a’jin, b’inchal tilb’ilal. B’inchal.
  • Diga: Ja’lo, kakab’ kyb’ete’, b’a’n tu’n tkub’ kylajone aju’ la’j, ti’ xb’aj tzmax toj tkab’in tilb’ilal. B’a’n tajb’en yol tu’n tajb’en tu’n tik’x xim toj juntl xim. Iktzan: tnejil... (representarlo con un dedo), tkab’ (dos dedos). Ok xel nq’ama’ne jun yeky’b’il: Tnejil… oje b’ent q’a’ji ex kyaqil e tzalaj qu’n at toq tu’n tajb’en nimb’e junmatl. Tkab’i’n, ok kyq’o’n jun tb’i q’a’jin: Ch’i’x b’ech q’a’jin. Extzun, txqan kyq’iq’ jb’al ok kyjiku’n q’a’jin tuj txqantl ab’q’i, atzun q’a’jin min kub’ tz’jq.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para inventar el final del cuento y contarlo con detalles. Note si usan las palabras indicadas (Tnejil, tkab’, extzun...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicarles cómo deben hacerlo.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (Puede ser la incluida en esta lección. También puede incluirle cambios)

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Antes de empezar la clase, seleccione una canción conocida y cámbiele las palabras para cantarla con los estudiantes.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ja’lo, ok qo b’itzal. Ok chinb’itzale’ jun txol b’itz, aj nb’aj b’itzane e’ txqantl ok chi b’itzal. Ex kyyukchanxe kyxmilale’ aqe xchi jb’en wu’ne tej xchin b’itzane.

Machinxa, machinxa machinxa weye tuj nb’eye.
Machinxa, machinxa machinxa weye ttzi plow.
Tu’ntzan npone chin iky’ele.
Jun piky lay b’ent wik’x lipane tib’aj.
Ti’tzan k’ajb’el wu’ne tu’n t-xi nlajone?
¡Jun q’a’jin!, ¡jun q’a’jin!, ¡jun q’a’jin
tu’n wiky’xe!

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal jun majtl aju b’itz, qaqmajtl, tuj junjunmaj ok ch’exb’etel yol piky kyu’n txqantl yol lu: nim a’, xaq, qotx’, tq’ab’xaq, tqanxaq, tq’ab’ a’ (escríbalas o dibújelas en el pizarrón).

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca gestos.

Q’ij 4 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
La misma canción del día 3

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Machinxa, machinxa machinxa weye tuj nb’eye.
Machinxa, machinxa machinxa weye ttzi plow.
Tu’ntzan npone chin iky’ele.
Jun piky lay b’ent wik’x lipane tib’aj.
Ti’tzan k’ajb’el wu’ne tu’n t-xi nlajone?
¡Jun q’a’jin!, ¡jun q’a’jin!, ¡jun q’a’jin
tu’n wiky’xe!

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal qaq majtl b’itz , ok ch’expujel yol piky tun txqantl yol lu: nim a’, xaq, qotx, tq’ab’xaq, tqanxaq, tq’ab’ a’ (escríbalas o dibújelas en el pizarrón).

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Escuche si todos pronuncian bien la /q’/ y la /ky/ en las palabras. Si no lo hacen, realice más prácticas con palabras que tengan estos sonidos.

Q’ij 5 In ok tipomal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a la clase: Kytzaq’wentza, Tiqu’ntzun nimxi’x tajb’en q’a’jin? Titzunlo kyb’ajel qa nti’ q’a’jin?, chi ximane qa nimxi’x tajb’en q’a’jin aj tkub’ b’inchet?
  • Escriba y/o dibuje las ideas de los estudiantes en el pizarrón. También, las pueden actuar.
  • Diga a los estudiantes: Ma txiqb’i’n tx’qan xim, junjun teqe twitz slewtz’lan. Ja’lo, ok ximala ex ok xeltq’ama’na kyeqe oxe tuky’ila.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchame kab’e txol; aqe’ tujb’anq’ob’, A tb’i, yajtzun te nayaj, B tb’i. Te junjun twitz juntl, qa mi’n xchi tz’qet kakab’, b’a’n tu’n ntene kyxole.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: At oxe amb’il tu’n kyolin. Junjunmaj a kytx’exb’ene kyuky’ile. Tnejil maj, b’a’n tu’n tajb’en xim tz’ib’a’n twitz slewtz’lan, kyoj txqantl mlay. Tkab’ ex toxi’n b’a’n tajb’en kyxim mo qa kyol kyuky’ile xchi kyej ex b’a’n tu’n tok k’a’j yol ex xim. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo).
  • Diga: Aqe’ xnaq’tzanjtz te txol. A kychiky’b’anxa tichaqtzun b’a’n tu’n t-xi kyb’incha’n tun kyonet junjuntl xjal?
  • Después de medio minuto, más o menos, diga: Aqe’ xnaq’tzanjtz te txol. A b’a’n tu’n kyik’x toj juntl k’ulb’il, tun ttx’expuj tuky’il. Atzun b’ajsb’il xnaq’tzanjtz, b’a’n tu’n tik’x toj tnejil k’ulb’il. Ja’lo kytzaq’wentza xjel. Tiqu’ntzun nimxi’x tajb’en q’a’jin? Na’nkuya ja’lo kxe’l kyq’amana tb’anil xim ex tx’qantl yol. (Pueden ver el pizarrón o el cartel).
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Ja’lo ok kytx’expuj toxmaji’n kyuky’ile. Xnaq’tzanjtz te txol A: b’a’n tu’n kyk’xe toj juntl k’ulb’il. Ja’lo kytzaq’wentza: Tiqu’ntzun nimxi’x tajb’en q’a’jin? Kyna’nkuya aju’ kytzaq’web’le ilti’j tu’n tb’ant nimxi’x toj kywitz ma kyej.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan la pregunta.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo at jun qxol ktzajel tq’aman t-xim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. Observe y piense en lo que se debe hacer para mejorar las respuestas del estudiante y de otros en la clase. Pregúntese: ¿Deben mejorar sus habilidades al usar enunciados completos? ¿Deben usar detalles? ¿Usan correctamente los tiempos verbales?

Q’ij 6 B’itzal kyuky’i’l ajlab’il (Yolb’il kye ajajxnaq’tzanjtz)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Haga que diez estudiantes pasen al frente de la clase formando una fila y dígales: B’a’n tu’n kyiky’x laj ajxnaq’tzanjtz twitz, tuj txol ex q’amanxa: Kb’el kymajtz’u’n kyq’ob’e ex tu’n tpon toj kyxuka tu’n tok te tch’xel kyxik’a. kb’el kyxnik’cha’n tq’ojq’ojal tb’itz xu’ch. Mientras cantan, apunte al estudiante (o los estudiantes) que tendrá(n) que salir de la fila volando.
  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal txqan maj jun b’itz. Ktemb’il toj tzalajsb’il.

Laj xu’ch wa’lqe’ ttxa’n q’a’jin.
Ma jaw lipan jun, xtxi’tzuntz.
Jte’qe xu’ch machikyejten?
B’elaj xu’ch machikyejten ja’lo.
B’elaj xu’ch wa’l ttxa’n q’a’jin.
Ma jaw lipan jun, xtxi’tzuntz.
Jte’qe xu’ch machikyejten? Wajxaq xu’ch machikyejten ja’lo.

Vaya restando. También, puede pedir que dos o tres palomas se vayan cada vez.

  • Al terminar de cantar, diga: K’loj te oxox ex kytzaq’wentza Tiqu’ntzun xche’x ojqi xu’ch ttxa’n q’a’jin? chiximane oxe’ mo txqantl tu’mel: kytzyunxe kyjalu: jun tu’mel tu’n xche’x ttzi q’a’jin, qaj tu’n tpaj aju’... jun yeky’b’il: jun tu’mel tun xche’x ttzi q’a’jin, qaj tu’n tpaj at jun lob’aj mo kan xi’taq ttzaj kyu’mel jun txol xu’ch.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo at jun qxol kytzajel tq’ama’n t-xim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.
  • Solicite que otros diez estudiantes se pongan al frente del salón.
  • Diga: Toj juntl xnaq’tzb’il ma qoyolin tzen che’ yolin qe’ ajajlal. Yeky’b’il: in el jun ti’j laj b’elaj nkyej, ja’lo kyxel qq’ama’n txqan yol, tze’n kyxel nyek’une ok chi iky’ex liky’puje toj juntl k’ulb’il mo q’ajtz’ib’. Kyaqil kyxel q’ama’n tzaq’web’il. Qtzyunx: kelel kab’e ti’j b’elaj? Wuq. k-elel ox ti’j wuq? aju... (siga con algunas otras).

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes usan las expresiones matemáticas: más, menos, son (o igual a). Si no lo hacen, presente más ejemplos.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.