Lección 8 - El puente

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los dibujos.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik...¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Destape el primer dibujo y diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su kawil pa le wachib’al? ¿Jas kk’ulumatajik xuquje’ jas kiwil na, pa le wachib’al k’o ponoq? Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo.
  • Deles 30 segundos de silencio, para que lo piensen; luego, diga: Chanim, jujun chi wech kkitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Permita que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Jawi kjunamataj wi, wene jalajoj ruk’ ri xinchomaj kq’atanik? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim chitzijoj le ino’jib’al kuk’ iwachi’l.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan oraciones completas, hacen predicciones e identifican semejanzas y diferencias. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Ri nab’e xuquje’ ri petinaq (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Tzijob'al
Letras k'iche'.png

Kinb’ek Voy
Nimaq’ij Fiesta
Q’a’m Puente
Q’eqaljab’ Tormenta
Siwan Barranco

  • Diga: Kintzijoj jun tzijob’elil chi wech le xk’ulmataj k’a pa le ukab’ wachib’al. Chikojo retal le tzij kink’ut chi iwach: jewa’ chi wuqub’ q’ij kanoq le nim b’e kq’ax pa utzal we juyub’ ri’. Sib’alaj winaq kkib’inisaj alaj xuquje’ nima’q taq ch’ich’ rech kkik’am b’i ri sutaq kech xuquje’ rech kb’e pa taq kichak ronojel q’ij. K’ate k’uri’ xpe jun q’eqaljab’ sib’alaj ulew, xetzaq loq, chi uwach ri juyub’ xuquje’ xub’an chech. Xepe keb’ achijab’ xkichomaj ub’anik jun q’a’m chi uk’exwach ub’anik rutzil ri b’e k’o pa utzal ri juyub’. Nab’e xkib’an uwachib’al jun q’a’m xuquje’ xkimaj uwokik. Dramatice las palabras: manejar, tormenta (lluvia), se cayó la tierra, puente, diseñar, construir.
  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim kitzijoj jun tzijob’elil kuk’ le wachib’al keriqitaj pa le perno’jwuj. Are chi’ kitziojob’ej chib’ana’ ri kub’ij le tzij ruk’a’xik ch’ich’, q’eqaljab’ (jab’) xtzaq loq le ulew, q’a’m, xb’an uwachib’al, xwokik.
  • Diga: Chanim, pa k’ulaj, chib’ana’ jun utz’aqat le tzijob’elil, le xk’ulmataj chi rij le ukab’ wachib’al. Chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; jacha’ ne’: nab’e, (representarlo con un dedo), ukab’ (representarlo con dos dedos). Kinya’ jun k’utb’al chi wech: Nab’e... xkik’is ub’anik le q’a’m, xuquje’ konojel le winaq, xkib’an jun nimaq’ij, xa rumal kkikoj le nim b’e jumul chik. Ukab’, xkikoj ub’i’ le q’a’m, xub’i’aj Roxox q’a’m. K’ate k’uri’, sib’alaj q’eqaljab’ xqajik, le q’a’m xuq’iyo man tzaq taj.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para inventar el final del cuento y contarlo con detalles. Note si usan las palabras indicadas (Nab’e, k’ate k’uri’...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicarles cómo deben hacerlo.

Q’ij 3 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Uwokik[editar | editar código]

Antes de empezar la clase, seleccione una canción conocida y cámbiele las palabras para cantarla con los estudiantes.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kujb’ixonik. Kinb’ixoj le nab’e q’e’t, xuquje’ iwonojel kib’ixoj le nik’aj chik. Xuquje’ chibana’ iwe ri xinb’ano are taq xinb’ixonik.

Kinb’ek, kinb’ek, kinb’ek pa wa’katem.
Kinb’ek, kinb’ek, kinb’ek k’a pa le palow.
Rech kinopanik, rajawaxik kinq’axej jun nim k’eqb’al, man kinkowin taj kinxalq’atij.
¿Jas rajawaxik kinb’an chik?
¡Jun q’a’m! ¡jun q’a’m! ¡jun q’a’m rech kinq’axik!

  • Diga a sus estudiantes: Kqatzalij ub’ixoxik le b’ix, waqib’ mul kqab’ixoj, kqak’ex le tzij nim siwan kuk’ we tzij ri’: nim ja’, siwan, paxinaq ulew, paxinaq juyub’ taq’aj, juyub’ taq’aj, b’inel ja’ (Escríbalas o dibújelas en el pizarrón).

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca gestos.

Q’ij 4 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
La misma del día 3

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kqakamulij ub’ixoxik ri b’ix rech ri tijonik xq’ax kanoq.

Kinb’ek, kinb’ek, kinb’ek pa wa’katem.
Kinb’ek, kinb’ek, kinb’ek k’a pa le palow.
Rech kinopanik, rajawaxik kinq’axej jun nim k’eqb’al, man kinkowin taj kinxalq’atij.
¿Jas rajawaxik kinb’an chik?
¡Jun q’a’m! ¡jun q’a’m! ¡jun q’a’m rech kinq’axik!

  • Diga a sus estudiantes: Kqatzalij ub’ixoxik le b’ix, waqib’ mul kqab’ixoj, ronojel taq mul kqak’ex le tzij nim siwan kuk’ le taq tzij: nim ja’, siwan, paxinaq ulew, paxinaq juyub’ taq’aj, juyub’ taq’aj, b’inel ja’ (Escríbalas o dibújelas en el pizarrón).

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Escuche si todos pronuncian bien la /q/ y la /q’/ en las palabras. Si no lo hacen, realice más prácticas con palabras que tengan estos sonidos..

Q’ij 5 Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Diga a la clase: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche rajawaxik le q’a’m?, ¿Su k’axk’olil kqariq we man k’o q’a’m? ¿Chichomaj we kjunumataj uq’ijol ri uchak upatan ri q’a’m ruk’ ri uwokik?

  • Escriba y/o dibuje las ideas de los estudiantes en el pizarrón. También, las pueden actuar.
  • Diga a los estudiantes: Xqata k’i no’jib’al jujun chi kech tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al. Chanim, chichomaj su kitzijoj chi kech oxib’ winaq.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa iwikaq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi imoxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chijujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kixch’aw oxmul. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik kuya taj kiwilo (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikoj le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikoj le iwachi’l xuquje’ chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al.
  • Diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” Chatzijoj su ri atob’anik kaya chi kech nik’aj winaq chik.
  • Después de medio minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax loq pa le nab’e k’olib’al. Chanim, chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche rajawaxik le q’a’m? Chna’taj chi wech jumul knimarisaj le no’jib’al are chi kixch’awik kikoj k’i taq tzij. (Pueden ver el pizarrón o el cartel)
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik k’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach ¿Suche rajawaxik ri q’a’m? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le xq’ax kanoq.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan la pregunta.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. Observe y piense en lo que se debe hacer para mejorar las respuestas del estudiante y de otros en la clase. Pregúntese: ¿Deben mejorar sus habilidades al usar enunciados completos? ¿Deben usar detalles? ¿Usan correctamente los tiempos verbales?

Q’ij 6 B’ixonem ruk’ ajilab’al (Tijonem tzijob’al)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Haga que diez estudiantes pasen al frente de la clase formando una fila y dígales: Kib’us le iq’ab’ xuquje’ kiya’ chi uxe’ itolok’ rech kub’an pacha uxik’ chikop. Xuquje’ kib’an kich’awib’al le plamux. Mientras cantan, apunte al estudiante (o los estudiantes) que tendrá(n) que salir de la fila volando.
  • Diga a sus estudiantes: Kqab’ixoj k’i mul le jun b’ix. Kuya’ ki’kotemal.

Lajuj plamux e tak’al pa uwi’ le q’a’m xaq k’ate’ xb’e jun.
¿Janik’pa’ plamux xekanaj kanoq chanim?
B’elejeb’ plamux xekanaj kanoq
b’elejeb’ plamux e tak’al pa uwi le q’a’m
xaq k’ate’ xb’e jun.
¿Janik’pa’ plamux xekanaj kanoq chanim?
Waqxaqib’ plamux xekanaj kanoq.

Vaya restando. También, puede pedir que dos o tres palomas se vayan cada vez.

  • Al terminar de cantar, diga: Chiwoko iwib’ pa ox ox xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Jasche le plamux xerapan b’ik pa uwi’ le q’a’m? Chichomaj keb’, oxib’ ube’yal. Chimaja b’ik: Jun ub’eyal chi xe’l b’i pa uwi’ le q’a’m, wene rumal… k’utb’al no’j: Jun ub’eyal chi xe’l b’i pa uwi’ le q’a’m, wene rumal petinaq jun kumatz chi kij.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.
  • Solicite que otros diez estudiantes se pongan al frente del salón.
  • Diga: Pa jun k’utunik chik xqeta’maj kitzijonem le ajilanelab’. K’amb’al no’j: Lajuj kqelesaj jun chi rech kkanaj b’elejeb’. Chanim, kinb’ij jalajoj taq tzij xuquje’ are taq kixink’utu, kixrapunik kixel b’ik pa le item kixq’ax pa le q’e’t k’o chi iwach wene chi le q’e’t k’a pa le item. Qonojel kqatzalij uwach le k’otow chi’aj. Kqamaj b’ik: ¿B’elejeb’ kqelesaj keb’ chi rech kkanaj kanoq? wuqub’. ¿Wuqub’ kqelesaj oxib’ chi rech janik’pa’...? (Siga con algunas otras).

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes usan las expresiones matemáticas: más, menos, son (o igual a). Si no lo hacen, presente más ejemplos.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.