Cambios

Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

sin resumen de edición
Línea 1: Línea 1:  
{{Título}}
 
{{Título}}
 
{{Navegador manual interactivo sub}}
 
{{Navegador manual interactivo sub}}
[[Archivo:Lección 9.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 9|<span style="font-size:15px; margin-top:20px; width:100%; padding:5px; border-radius: 2px; color:#953E07">'''ver las ilustraciones de esta lección'''</span>]]]]
+
[[Archivo:Lección 9.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje oral/Ilustraciones/Lección 9|<span style="font-size:15px; margin-top:20px; width:100%; padding:5px; border-radius: 2px; color:#953E07">'''ver las ilustraciones de esta lección'''</span>]]]]
 
{{Tabla de contenido}}
 
{{Tabla de contenido}}
 
==Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)==
 
==Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)==
Línea 15: Línea 15:  
===Pa ri tijonik===
 
===Pa ri tijonik===
 
*Muestre a los estudiantes una piedra de moler. Luego, diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche kokisax le ka’? We ri’ jun k’amb’al no’j rech jun''' ka’'''? K’i kiwach '''ka’''': k’o nima’q, k’o setesa’q, xuquje’, k’o ch’ich’ ke’b’al.
 
*Muestre a los estudiantes una piedra de moler. Luego, diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche kokisax le ka’? We ri’ jun k’amb’al no’j rech jun''' ka’'''? K’i kiwach '''ka’''': k’o nima’q, k’o setesa’q, xuquje’, k’o ch’ich’ ke’b’al.
*Diga a los estudiantes: Chib’ana’ keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B” chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. Le ka’ 9 K’utunik 30 minutos Una piedra de moler. We man kixtz’aqatik kink’oji’ iwuk’. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” man kiwil ta le perno’jwuj. K’amb’al no’j, chata’ chikech kkiya’ le kij chi uawach le perno’jwuj xuquje’ chikiwach le kachi’l. (Puede, por ejemplo, pedirles que  
+
*Diga a los estudiantes: Chib’ana’ keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B” chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. Le ka’ 9 K’utunik 30 minutos Una piedra de moler. We man kixtz’aqatik kink’oji’ iwuk’. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” man kiwil ta le perno’jwuj. K’amb’al no’j, chata’ chikech kkiya’ le kij chi uawach le perno’jwuj xuquje’ chikiwach le kachi’l. (Puede, por ejemplo, pedirles que se sienten de espaldas al cartel y frente a la clase).
se sienten de espaldas al cartel y frente a la clase).
   
*Cuando ya estén en la fila correspondiente, diga: Jachin e k’o pa le q’e’t “B” rajawaxik jun itz’ib’ab’al xuquje’ jun uxaq iwuj tasom pa kajib’ ch’aqapil rech kb’an uwachib’al le kutzijob’ej le iwachi’l k’o pa le q’e’t “A”.
 
*Cuando ya estén en la fila correspondiente, diga: Jachin e k’o pa le q’e’t “B” rajawaxik jun itz’ib’ab’al xuquje’ jun uxaq iwuj tasom pa kajib’ ch’aqapil rech kb’an uwachib’al le kutzijob’ej le iwachi’l k’o pa le q’e’t “A”.
 
*Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el primer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chech le iwachi’l ri kiwil chech le nab’e wachib’al. Chitzijob’ej le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le nab’e uch’aqapil le wuj.
 
*Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el primer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chech le iwachi’l ri kiwil chech le nab’e wachib’al. Chitzijob’ej le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le nab’e uch’aqapil le wuj.
Línea 37: Línea 36:  
*Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el cuarto dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukaj wachib’al, rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le ukaj ch’aqapil rech le uxaq wuj.
 
*Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el cuarto dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukaj wachib’al, rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le ukaj ch’aqapil rech le uxaq wuj.
 
*Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijob’ex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
 
*Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijob’ex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
*Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chi junumaj le urox k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.  
+
*Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chi junumaj le urox k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
    
===Upajik eta’manik===
 
===Upajik eta’manik===
Línea 82: Línea 81:  
|tiempo=30 minutos
 
|tiempo=30 minutos
 
}}
 
}}
===Uwokik===
+
====Uwokik====
 
*Revise la ilustración y cada uno de los elementos representados. Fíjese en los aspectos principales.
 
*Revise la ilustración y cada uno de los elementos representados. Fíjese en los aspectos principales.
 
*Diga cada línea mientras actúa, de manera que los estudiantes lo repitan, como se muestra en el ejemplo a continuación.
 
*Diga cada línea mientras actúa, de manera que los estudiantes lo repitan, como se muestra en el ejemplo a continuación.
===Pa ri tijonik===
+
 
 +
====Pa ri tijonik====
 
*Pregunte a sus estudiantes: ¿Iweta’m chi le ka’ xuquje’ kkoj chech ub’anik ki’risampeq? ¿Jachin utz kuna’ le ki’risampeq? ¿Iweta’m jawi kpe wi le ki’risampeq? (Si responden que vienen de la tienda pregunte: ¿Ja wi k’o wi chi’ maja’ kopan pa le k’ayib’al sutaq Xuquje’ chi rij kanok?...) Le ki’risampeq kpe chech ri ija’ rech le uche’al '''peq'''. Chanim kqab’ano xuquje’ kaqatzijoj jun tzijob’elil pa uwi’ le uchakuxik. ¿qamaja’?
 
*Pregunte a sus estudiantes: ¿Iweta’m chi le ka’ xuquje’ kkoj chech ub’anik ki’risampeq? ¿Jachin utz kuna’ le ki’risampeq? ¿Iweta’m jawi kpe wi le ki’risampeq? (Si responden que vienen de la tienda pregunte: ¿Ja wi k’o wi chi’ maja’ kopan pa le k’ayib’al sutaq Xuquje’ chi rij kanok?...) Le ki’risampeq kpe chech ri ija’ rech le uche’al '''peq'''. Chanim kqab’ano xuquje’ kaqatzijoj jun tzijob’elil pa uwi’ le uchakuxik. ¿qamaja’?
   Línea 125: Línea 125:  
*Diga: Chanim, pa k’ulaj, kaqil we kna’taj chi wech su uchakuxik le ki’risampeq. Pa k’ulaj chitzijoj su uchakuxik le ki’risampeq.
 
*Diga: Chanim, pa k’ulaj, kaqil we kna’taj chi wech su uchakuxik le ki’risampeq. Pa k’ulaj chitzijoj su uchakuxik le ki’risampeq.
   −
===Upajik eta’manik===
+
====Upajik eta’manik====
 
Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes del drama.
 
Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes del drama.
   Línea 142: Línea 142:  
===Upajik eta’manik===
 
===Upajik eta’manik===
 
Durante la clase, observe si los estudiantes entienden la variedad de herramientas que hay. Escuche para verificar que estén usando la estructura: Creo que... porque...
 
Durante la clase, observe si los estudiantes entienden la variedad de herramientas que hay. Escuche para verificar que estén usando la estructura: Creo que... porque...
 +
 +
[[Categoría:Lectura]][[Categoría:Comunicación y Lenguaje]]
30 170

ediciones

Menú de navegación