Lección 9 - La piedra de moler

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una piedra de moler

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los dibujos.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik...¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes una piedra de moler. Luego, diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche kokisax le ka’? We ri’ jun k’amb’al no’j rech jun ka’? K’i kiwach ka’: k’o nima’q, k’o setesa’q, xuquje’, k’o ch’ich’ ke’b’al.
  • Diga a los estudiantes: Chib’ana’ keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B” chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. Le ka’ 9 K’utunik 30 minutos Una piedra de moler. We man kixtz’aqatik kink’oji’ iwuk’. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” man kiwil ta le perno’jwuj. K’amb’al no’j, chata’ chikech kkiya’ le kij chi uawach le perno’jwuj xuquje’ chikiwach le kachi’l. (Puede, por ejemplo, pedirles que se sienten de espaldas al cartel y frente a la clase).
  • Cuando ya estén en la fila correspondiente, diga: Jachin e k’o pa le q’e’t “B” rajawaxik jun itz’ib’ab’al xuquje’ jun uxaq iwuj tasom pa kajib’ ch’aqapil rech kb’an uwachib’al le kutzijob’ej le iwachi’l k’o pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el primer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chech le iwachi’l ri kiwil chech le nab’e wachib’al. Chitzijob’ej le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le nab’e uch’aqapil le wuj.
  • Modele la descripción desde el lado opuesto de la sala, hablándoles a todos los de la fila B: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” utz kimaj b’i ub’ixik. Pa we k’ulmatajem ri’, kinwilo: k’amb’al no’j: Pa we k’ulmatajem ri’ kinwilo jun ali ukojom upo’t. Ri are’ kukoj jun ka’ b’anom ruk’ ab’aj. Ri are’ xukulik kuke’j le utzi, rech kub’an ulej.
  • Diga: Chib’ana’ ri toq’ob’, chimaja utzijob’exik. Chna’taj chi wech le ajtijoxelab’ rech le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al ri tajin ktzijox chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chijunumaj le nab’e k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
  • Diga a los estudiantes: Are wa’ jun tzijob’elil, xuquje’ pa le tzijob’elil k’o k’axk’olil. ¿Jas chi k’axk’olil kichomaj ruk’am le ukab’ wachib’al? Pa k’ulaj kch’omax apanoq le kk’ulmataj na on kiwil le jun wachib’al chik. Are wa kil apanoq.
  • Seleccione a algunos estudiantes y pídales: Chanim,e jujun chi wech kkiya’ uloq le kino’jib’al chi kiwach iwach’il.
  • Diga: Kqajal le qak’olib’al, ri e k’o pa le q’e’t “A” keq’ax pa le q’e’t “B”, ri e k’o pa le q’e’t “B” keq’ax pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el segundo dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukab’ wachib’al. Chitzijoj le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le ukab’ ch’aqapil rech le uxaq wuj.
  • Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijobex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chi junumaj le ukab’ k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
  • Diga a los estudiantes: Pa k’ulaj kchomax apanoq. ¿Jas chi k’axk’olil kk’ulmataj pa le urox wachib’al? Chna’taj chi are wa kil apanoq.
  • Diga: Kqajal le qak’olib’al, ri e k’o pa le q’e’t “A” keq’ax pa le q’e’t “B”, ri e k’o pa le q’e’t “B” keq’ax pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el tercer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le urox wachib’al. Chitzijoj le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le urox ch’aqapil rech le uxaq wuj.
  • Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijobex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chi junumaj le ukab’ k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
  • Diga a los estudiantes: Pa k’ulaj kchomax apanoq le kk’ulmataj na on kiwil le jun wachib’al chik. Chna’taj chi wech chi are wa kil apanoq.
  • Diga: Kqajal le qak’olib’al, ri e k’o pa le q’e’t “A” keq’ax pa le q’e’t “B”, ri e k’o pa le q’e’t “B” keq’ax pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el cuarto dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukaj wachib’al, rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le ukaj ch’aqapil rech le uxaq wuj.
  • Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijob’ex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chi junumaj le urox k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Si tienen problemas al respecto, muestre ejemplos de enunciados completos e incompletos para guiar la elaboración de enunciados completos. Por ejemplo: K’amb’al no’j: Chib’ij chi wech tz’aqat le chomanik on man tz’aqat taj: Le ixtutz’ xuquje’ le kok. ¿La e tz’aqat? Man e tz’aqat taj ¿Jasche man e tz’aqat taj? Utz we kib’ij su kkib’ano on su kipetik le taq ixtutz’ xuquje le taq kok. ¿Jas kaqab’ano rech kaqatz’aqatisaj le chomanik?... Je k’ut. Le taq ixtutz’ xuquje’ le taq kok xemuxan pa le ja’. We ri’ jun tz’aqat chomanik, ruk’ le b’anoj, xemuxanik. Chaqila jun chik k’amb’al no’j: Chi uxe’ ri umexa le ajtij. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzi’ijoxik le tzijob’elil (tatb’enik, tzijonen xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Tzijob'al
Letras k'iche'.png

Apanoq Predicción
Chakub’al Herramienta
Ka’ Piedra de moler
Kok Tortuga
Peq Cacao
Uch’awib’al Sonido
Xq’iptaj Se rompió

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim kitzijoj jun tzijob’elil kuk’ taq ri wachib’al keriqitaj pa le perno’jwuj. Chech we ri’ chikojo’ le wachib’al, pa cholajil. Xuquje’ chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; pacha’ ne’: Nab’e, k’ate k’uri´, chi uk’isb’alil. Rajawaxik ktzijox le tzijob’elil pa ucholajil xuquje’ b’anik. Kinya jun k’utb’al chi wech: Nab’e le ali kki’kotik chuke’xik le tzi chi uwach le uka’. K’ate k’uri xq’ipitaj uq’ab’ le uka’ xuquje’ man ke’j ta chik le utzi. Kuch’ob’ taj su kub’ano, kraj kusuk’ub’a xa rumal knumik: K’o ta uq’ij rech kb’ek pa k’ayib’al chi uloq’ik jun uka’ chik. k’ate k’uri’.
  • Diga: Chanim pa juk’ulaj, chi woko jun utz’aqatisab’al le tzijob’elil, kitzijoj le k’ulmatajem pa le ukaj wachib’al. K’amb’al no’j: Xq’iptaj uq’ab’ le ka’ ri xukoj chi ke’exik le utzi. Ri are’ xuchomaj kb’ek che uloq’ik jun uka’ chik pa le k’ayib’al. Xa maj urajil. K’ate k’uri’...

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Observe las habilidades que tienen sus estudiantes al volver a contar el relato que escucharon con vocabulario y enunciados nuevos. Observe las habilidades que tienen al inventar la continuación del cuento. Observe si usan las transiciones pedidas (Nab’e, k’ate k’uri’...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para modelar y explicar lo que deben hacer.

Q’ij 3[editar | editar código]

Chak 1. Ajchapal ch’awem (Ch’awonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Identifique los sonidos con que los estudiantes tienen problemas; por ejemplo, en k’iche’ puede ser el sonido /k/ como en kok, kuk.
  • Diga a los estudiantes: Chanim ix ch’ob’ol uch’awib’al tz’ib’ pa taq wachib’al, pa le ja tijob’al xuquje’ chi uwachulew. Chqila le wachib’al, chib’ij uloq le tzij ruk’a’m le tz’ib’ /K’/, k’um, k’aj, k’oy, pak’, xik’, k’oj, /k/: ka’, kamul, kab’, keb’, ik, rikil, ki’, kok, ki’kotem.
  • Diga: Chi woko’ iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chi chomaj nik’aj taq tzij chik, kech le sutaq kiwil pa le tijonik, wene pa ik’aslemal ruk’a’m le uch’ab’al tz’ib’. /m/ pacha’ le k’utub’al: mam, mem, am, ama’, jumul, kamul, mulumaq, mulul…
  • Diga: Chata’ chi kech kkichomaj nik’aj taq tzij kech le sutaq keriqataj pa le tijob’al, on pa kik’aslemal ruk’ uch’awib’al le tz’ib’ /m/ imul, muj, masat, mam, mexa, am.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes están participando y produciendo sonidos. Retroalimente cuando sea necesario.

Chak 2. Ukamulixik ri k’ulmatajem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Uwokik[editar | editar código]

  • Revise la ilustración y cada uno de los elementos representados. Fíjese en los aspectos principales.
  • Diga cada línea mientras actúa, de manera que los estudiantes lo repitan, como se muestra en el ejemplo a continuación.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Pregunte a sus estudiantes: ¿Iweta’m chi le ka’ xuquje’ kkoj chech ub’anik ki’risampeq? ¿Jachin utz kuna’ le ki’risampeq? ¿Iweta’m jawi kpe wi le ki’risampeq? (Si responden que vienen de la tienda pregunte: ¿Ja wi k’o wi chi’ maja’ kopan pa le k’ayib’al sutaq Xuquje’ chi rij kanok?...) Le ki’risampeq kpe chech ri ija’ rech le uche’al peq. Chanim kqab’ano xuquje’ kaqatzijoj jun tzijob’elil pa uwi’ le uchakuxik. ¿qamaja’?
El maestro dice y los estudiantes repiten Gestos
Kinb’ek che utzukuxik jun uche’al peq rech kinb’an ki’risampeq ruk’ nuq’ab’. Una mano arriba de los ojos, mirando lejos.
Xinriq uche’al le peq, xink’am loq le uwach. Alzar un brazo para tomar una fruta.
Kincha’ le ija’ xuquje’ kinchaqarisaj. Dividir la fruta imaginaria y escarbar con una mano.
Kink’ilij le ija’ pa uwi’ le q’aq’. Con una mano, agarrar un sartén invisible y hacer círculos con él sobre un fuego.
Kinke’j le ija’ chi uwach le ka’, rech kub’an k’aj. Hacer rodar una piedra invisible con dos manos.
Kinyuj uk’ajil le peq ruk’ q’anal pa jun k’olib’al. Echar dos cosas en un tazón imaginario y mezclar.
Kinkoj pa k’atan ja’ le yujum peq xuquje’ le q’anal. Verter el tazón a otra olla grande.
Kintzaq ukab’il ruk’ uwa’al utu’ wakax. Echar el azúcar y verter la leche.
Kinyuju xuquje’ kinq’ij pa jun k’olib’al Mezclar y colocar porciones en pequeños recipientes.
Kinweyej na kajorob’ik xuquje’ kintijo...mmmm... Comer
  • Diga: Chanim, pa k’ulaj, kaqil we kna’taj chi wech su uchakuxik le ki’risampeq. Pa k’ulaj chitzijoj su uchakuxik le ki’risampeq.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes del drama.

Q’ij 3 Uch’ob’ik ri k’utunik (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Coloque a los estudiantes en parejas y explique: Jun chakub’al are jun sutaq rajawaxik chech ri winaq rech ub’anik jun chak. Jujun chakub’al chik: are ixk’eqwab’al, b’ajib’al, ch’ich’, tob’wachaj nik’aj chik.
  • Diga: Chanim, kixtzijon pa k’ulaj pa kiwi’ le chakub’al ke koj pa taq ja k’olib’al, on pa komon.
  • Diga: Kinb’an jun b’anoj xuquje’ kwaj chi ix kich’ob’o su chakub’al kin kojo. Chitzalij ub’ixik jewa’. Kinchomaj chi ri chakub’al tajin kakoj are, _____ rumal chi...
  • Dramatice las acciones de excavar con una pala y martillar. Pida que adivinen lo que dramatiza.
  • Diga: Jun chi wech kuk’exwachij jun b’anoj chik chi kiwach konojel iwachi’l. Xuquje’ kub’ij chi ri awachi’l kkich’ob’o ri kub’ano. Kuternej ub’anik k’a chi’ kkich’ob’o (Seleccione a los estudiantes que normalmente no participan).

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes entienden la variedad de herramientas que hay. Escuche para verificar que estén usando la estructura: Creo que... porque...

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.