Cambios

Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Página creada con «{{Título}} {{Navegador manual interactivo sub}} Archivo:Lección 19.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 19|<span...»
{{Título}}
{{Navegador manual interactivo sub}}
[[Archivo:Lección 19.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 19|<span style="font-size:15px; margin-top:20px; width:100%; padding:5px; border-radius: 2px; color:#953E07">'''ver las ilustraciones de esta lección'''</span>]]]]
{{Tabla de contenido}}
==Q’ij 1Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa ri wachib’al (Tzijonem, tatb’enik, jub’iq’ tzijol)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=Un ramo de flores
}}
===Uwokik===
*Todavía no muestre el cartel. Cubra con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
*Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik...¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!
===Pa ri tijonik===
*Muestre a los estudiantes el primer dibujo del cartel (mantenga los otros tapados) y diga: Chiwila’ le perno’jwuj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas kiwil pa le wachib’al?
*Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
*Diga: We jun wachib’al ri’ kuk’ut chi qech umajik le tzijob’elil rech le sipanik kraj kub’an ri ali Laura chi rech le uchuch. Le tzijob’elil jewa’ umajik b’ik. “Kamik ujunab’ le uchuch ri Laura. Iwir, Laura xb’e chi utzukuxik kotz’i’j xuquje’ xub’an jun joyataj kotz’i’j rech uchuch. Are chi’ b’enaq chech b’inem xutzaq le joyataj kotz’i’j xuquje’ man xuriq ta chik”.
*Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Chiwoko’ iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach le k’otow chi’aj. ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Su kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga: We jun wachib’al ri’ tajin kk’ut chi qawach le kutaqej le tzijob’elil. Kinsik’ij chi iwach. “Le tijonel xuta’ chech ri Laura. ¿Suche katb’isonik? Ri are’ xub’ij: Xa rumal iwir xib’e chi utzukuxik '''kotz’i’j'''rech kinsipaj chi rech le nuchuch, are chi’ xintzalij uloq xinetzaq b’ik xuquje’ xinesacho. Chanim k’o ta kinsipaj chi rech le nuchuch are taq kuk’is ujunab’. Le tijonel xub’ij chi kech le tijoxelab’: ¿Su kib’ij we kqato’ ri Laura?”
*Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa le jun wachib’al? ¿Su kichomaj kk’ulmataj na pa le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga: We wachib’al ri’ kk’ut utaqexik le tzijob’elil kinsik’ij chi iwach: “Are chi e k’o pa uxlanem, konojel le ak’alab’ rech le tijob’al xkichomaj uto’ik ri Laura chech utzukuxik ukotz’i’j le '''uchuch'''.”
*Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Su kuk’isb’ej le tzijob’elil? Deje que los estudiantes conversen.
*Después de tres minutos, diga: We wachib’al ri’ kutzijoj chi qech uk’isb’alil le tzijob’elil ri kinsik’ij chi iwach: “Le ukotz’i’jal tinamit xub’ij,” “Maltyox che ri kitob’anik le rachi’l, Laura xusipaj sib’alaj '''kotz’i’j''' chi rech le '''uchuch'''. Ri are’ sib’alaj xki’kotik xuquje’ xuta chi rech: ¿At xatzukuj ronojel le''' kotz’i’j'''? Laura xutzalij uwach le k’otow chi’aj: Man, nutukel taj, are le wachi’l rech le tijonik xinkito’ uloq; xa rumal ri’ sib’alaj kinki’kotik. Sib’alaj je’l le kotz’i’j xuquje’ kuk’exwachij le katinloq’aj xuquje’ le wachi’l xkik’ut le kitob’anik xuquje’ le '''achi’b’ilixik''' chi wech.
*Luego, diga: Chi tzijoj kuk’ le iwachi’l jas kelwi le taq tzij: achi’b’ilixik, tob’anem, junam,sik’ik, joyetaj.Chanim, jujun chi wech kuya’ ub’ixik chi qech jas kelwi le taq tzij. Dé oportunidad para que participen.
*Corrija la pronunciación cuando sea necesario.
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

==Q’ij 2 Xuquje’ 3 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)==
===Pa ri tijonik===
<div style="width: 20%; border-radius: 10px; padding:5px; border: 3px dotted #2f8d3b; background: #c5c5c5; float:right; clear:right"><center><span style="font-size:15px;">'''Tzijob'al'''</span></center>
[[Archivo:Letras k'iche'.png|70px|right]]
Achi’b’ilixik Amistad<br>
Komon Comunidad<br>
Kotzi’ij Flores<br>
Kqata’ Escucharemos<br>
Uchuch Su mamá<br>
Xb’isonik Se entristeció
</div>

*Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ujaj. Chanim chitzijoj jun tzijob’elil ruk’ le wachib’al keriqitaj pa le perno’jwuj. Chikojo’ le wachib’al chi jujunal. Xuquje’chikojo’ tzij kuya’ ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomanik. Pacha’ ne’: nab’e, Laura xumolo kotz’i’j, xe’utzaq kanoq pa taq le b’e. K’ate k’uri’, xb’isonik xuquje’ xutzijoj chi rech le ajtij xuquje’ kuk’ nik’aj chik tijoxelab’. K’ate k’uri’ le rachi’l pa le tijonik xkichomaj uto’ik chech usik’ik k’ak taq '''kotz’i’j''' rech le '''uchuch'''. K’isb’al rech.
*Diga: Chanim, jun k’ulaj kutzijoj chi qech le tzijob’elil, man kil ta le wachib’al. Jun k’ulaj chik kuya’ uk’utik le kkitzijoj le kachi’l.
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para continuar el cuento. Note si usan las palabras indicadas ('''Nab’e, k’ate k’uri’...'''). Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

==Q’ij 3 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).
}}
===Pa ri tijonik===
*Diga a sus estudiantes: Chanim, kqakamulij ub’ixoxik ri b’ix rech ri tijonik xq’ax kanoq. Kinb’ixoj jun q’e’t xuquje’ ix kitzalij uwach. Kib’an ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik...
{| class="wikitable" width="70%" style="margin:1em auto 1em auto; clear:both; padding:10px;"
|-valign="top"
|style="background:#859076; color:#181717; width:30%; padding:10px;"|'''Canción'''
|style="background:#859076; color:#181717; width:40%; padding:10px;"|'''Gestos'''
|-
|Uj, uj, uj jun komon.
|Agarrarse de las manos.
|-
|Uj nojinaq, uj nojinaq, uj nojinaq chech '''achi’b’ilixik.'''
|Poner la mano sobre el corazón.
|-
|We k’o jun ak’axk’ol, katqato’.
|Extender la mano a otro.
|-
|We k’o jun arajawaxik, katqato’.
|Hacer como que le dan algo a otro.
|-
|Uj, uj, uj jun '''komon.'''
|Agarrarse de las manos
|-
|Uj nojinaq, uj nojinaq, uj nojinaq chech '''achi’b’ilixik.'''
|Poner la mano sobre el corazón.
|-
|We kawaj kattzijonik, '''kqata’''' ri atzij.
|Acercar la mano al oído y colocarla de forma que indique que está escuchando.
|-
|We katb’isonik, kqaya’ aki’kotemal.
|Sonreír a otro.
|}
A la par de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada línea. Si no quiere usar esta canción, puede elegir otra y cambiarle las palabras.
*Diga: Chiwoko’ iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jas ri’ le '''achi’b’ilixik'''? ¿Jas kelwi le tzij '''komon''' pa le jun b’ix?

===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

==Q’ij 4 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=La misma canción del día 3.
}}
===Pa ri tijonik===
*Diga a sus estudiantes: Chanim, kqakamulij ub’ixoxik ri b’ix rech ri tijonik xq’ax kanoq. Kinb’ixoj jun q’e’t xuquje’ ix kitzalij uwach. Kib’an ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik...
{| class="wikitable" width="70%" style="margin:1em auto 1em auto; clear:both; padding:10px;"
|-valign="top"
|style="background:#859076; color:#181717; width:30%; padding:10px;"|'''Canción'''
|style="background:#859076; color:#181717; width:40%; padding:10px;"|'''Gestos'''
|-
|Uj, uj, uj jun komon.
|Agarrarse de las manos.
|-
|Uj nojinaq, uj nojinaq, uj nojinaq chech '''achi’b’ilixik.'''
|Poner la mano sobre el corazón.
|-
|We k’o jun ak’axk’ol, katqato’.
|Extender la mano a otro.
|-
|We k’o jun arajawaxik, katqato’.
|Hacer como que le dan algo a otro.
|-
|Uj, uj, uj jun '''komon.'''
|Agarrarse de las manos
|-
|Uj nojinaq, uj nojinaq, uj nojinaq chech '''achi’b’ilixik.'''
|Poner la mano sobre el corazón.
|-
|We kawaj kattzijonik, '''kqata’''' ri atzij.
|Acercar la mano al oído y colocarla de forma que indique que está escuchando.
|-
|We katb’isonik, kqaya’ aki’kotemal.
|Sonreír a otro.
|}
*Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jasche rajawaxik jun '''komon''' chi qech?
*Si no contestan la pregunta, diga: Pa le b’ix kriqitaj wi ri kuya ub’ixik. kqakamulij ub’ixoxik rech kqe’tamaj xuquje’ rech kqatzalij uwach le k’otow chi’aj.
*Solicite: Chanim, chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿ Jasche rajawaxik jun '''komon''' chi qech?
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

==Q’ij 5 Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)==
{{Plantilla:Material interactivo tiempoV
|tiempo=30 minutos
}}
{{Plantilla:Material interactivo recursosV
|recursos=Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores
}}
===Pa ri tijonik===
*Diga: Chitzalij uwach we k’otow chi’aj ri’. ¿Su ri rajawaxik chech jun '''komon''' winaq rech kkito’ kib’? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, puede dramatizar las respuestas.
*Diga a los estudiantes: Chiwoko’ keb’ q’e’t; le k’o pa iwikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi imoxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
*Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik kuya taj kiwilo. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikoj le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikoj le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al.
*Diga: ¿Su ri rajawaxik chech jun '''komon''' winaq rech kkito’ kib’? Le keriqitaj pa le q’e’t “B” chita’tab’ej su kakib’ij le iwachi’l.
*Después de un minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax loq pa nab’e k’olib’al. Chanim chitzalij uwach le k’otow chi’aj kub’an le iwachi’l. ¿Su ri rajawaxik chech jun '''komon''' winaq rech kkito’ kib’? Chna’taj chi wech jumul knimarisaj le no’jib’al are chi kixch’awik kikoj k’i taq tzij.
*Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul k’exik k’ulaj Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim kitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Su ri rajawaxik chech jun '''komon''' winaq rech kkito’ kib’? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le
xq’ax kanoq.
*Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim, jujun chi iwech kkitzijoj chi qech ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.
===Upajik eta’manik===
Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. También, dé sugerencias para que mejoren su participación.
30 170

ediciones

Menú de navegación