Lección 6 - Las ranas

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Lápices y hojas de papel en blanco

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape (con un pedazo de papel) cada uno de los dibujos. Mantenga tapado el dibujo 4 hasta la clase del día 5.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Su kkib’an le ixtutz’? Chib’ij uloq, job’ no’jib’al.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa iwikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi imoxq’ab’ kub’i’aj “B” Chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqatik kink’oji’ in iwuk’. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” man kiwil ta le perno’jwuj. (Puede, por ejemplo, pedirles que se sienten de espaldas al cartel y frente a la clase).
  • Cuando ya estén en la fila correspondiente, diga: Jachin e k’o pa le q’e’t “B” rajawaxik jun itz’ib’ab’al xuquje’ jun uxaq iwuj tasom pa oxib’ ch’aqapil rech kb’an uwachib’al le kutzijob’ej le iwachi’l k’o pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el primer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijob’ej chech le iwachi’l ri kiwil pa le nab’e wachib’al. Chitzijob’ej le k’ulmatajem rech k’ut ri iwachi’l kkib’an le wachib’al pa ri nab’e uch’aqapil wuj.
  • El maestro modela la descripción desde el lado opuesto de la sala, hablándoles a todos los de la fila B: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” utz kimaj b’i ub’ixik, pa we k’ulmatajem ri’ kinwil jun ixtutz’ remal ja’ chi rij. K’o jun che’…
  • Diga: Chib’ana’ ri toq’ob’, chimaja utzijob’exik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al ri tajin ktzijox chi kech. Dé tiempo a que los estudiantes de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chijunumaj le nab’e k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
  • Diga a los estudiantes: Pa k’ulajil kch’omax panoq le kk’ulmataj na on ri kiwil na pa le jun wachib’al chik. Are wa’ kil panoq.
  • Seleccione a algunos estudiantes y pídales: Chanim, jujun chi wech kkiya’ kino’jib’al chi kiwach le kachi’l.
  • Diga: Kqajal le qak’olib’al, ri e k’o pa le q’e’t “A” keq’ax pa le q’e’t “B”, ri e k’o pa le q’e’t “B” keq’ax pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el segundo dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijoj chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukab’ wachib’al. Chitzijoj le k’ulmatajem rech k’ut le iwachi’l kkib’an le wachib’al pa le ukab’ ch’aqapil uxaq wuj.
  • Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al ri tajin ktzijobex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.
  • Diga: Chanim, ri e k’o pa le q’e’t “B” chisolkopij iwib’ rech kiwil le perno’jwuj xuquje’ chijunumaj le ukab’ k’ulmatajem ruk’ le iwachib’al.
  • Diga a los estudiantes: Pa k’ulajil kch’omax apanoq le kk’ulmataj na on ri kiwil na pa le jun wachib’al chik. Are wa kil apanoq.
  • Diga: Kqajal le qak’olib’al, ri e k’o pa le q’e’t “A” keq’ax pa le q’e’t “B”, ri e k’o pa le q’e’t “B” keq’ax pa le q’e’t “A”.
  • Cuando ya estén todos listos, muestre el cartel a los estudiantes de la fila A y destape el tercer dibujo. Luego, dígales: Jachin e k’o pa le q’e’t “A” chitzijoj chi kech le iwachi’l ronojel le kiwil pa le ukab’ wachib’al. Chitzijoj le k’ulmatajem rech k’ut ri iwachi’l kkib’an uwachib’al pa le urox ch’aqapil rech le uxaq wuj.
  • Diga: Chimaja’ b’ik. Chna’taj chi wech le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” are kkimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo. Jachin e k’o pa le q’e’t “B” kkib’an le wachib’al tajin ktzijobex chi kech. Dé tiempo a que los de la fila A describan la escena a su pareja B, y que estos últimos dibujen lo que escuchan.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Uta’ik, utzijoxik, xuquje’ ub’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Tzijob'al
Letras k'iche'.png

Chanim Ahora
Chitzalij uwach Respondan
Ixtutz’ Rana
Janik’pa Cuántos
Kub’ana’ Resulta
Waqib’ Seis

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim, chich’obo’ su tajin kk’ulmataj pa jujunal chi kech le oxib’ wachib’al. (chikojo’ le ino’jib’al). Chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; jacha’ ne’: nab’e, k’ate k’uri’, chi uk’isb’alil. K’utb’al no’j, utz kib’ij: Nab’e, le ixtutz’ k’o chi kiwach kb’isonik rumal utukel, kril ponoq le jun ixtutz’ k’o jela’ pa utzal le remal ja’. Man kraj taj kmuxanik xa rumal sib’alaj joron le ja’.
  • Acérquese a las parejas para escuchar los diferentes cuentos.
  • Diga: Chanim, jujun taq k’ulaj kkitzijoj le tzijob’elil chi kech konojel ri kachi’l.
  • Diga: Chanim pa juk’ulaj, chiwoko jun utz’aqatisab’al le tzijob’elil, kitzijoj le k’ulmatajem pa le ukaj wachib’al. K’amb’al no’j: Nojimal le ixtutz’ xekosik che tzijonem xkichomaj xeb’e chi uchapik amolo. K’ate k’uri’ xeb’e pa kisok rech ke’uxlanik...

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la lección, observe las habilidades de los estudiantes para contar el relato con vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para inventar el fin del cuento y contarlo. Note si usan las palabras indicadas (Nab’e, k’ate k’uri’...). Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Q’ij 3[editar | editar código]

Chak 1. Ajchapal ch’awem (Ch’awonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Identifique los sonidos con que los estudiantes tienen problemas (por ejemplo, para k’iche’ puede ser: /tz’/ como en latz’, nitz’, sutz’, tz’aq.).
  • Diga a los estudiantes: Chanim ix ch’ob’ol uch’awib’al tz’ib’ pa taq le wachib’al, pa le ja tijob’al xuquje’ chi uwachulew. Chqila le wachib’al, chib’ij uloq le tzij ruk’a’m le tz’ib’ /tz’/ ixtutz’, tz’alik, tz’unun, latz’, nitz’ sutz’, tz’aq.
  • Diga: Chi woko’ iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chichomaj nik’aj taq tzij chik, kech le sutaq kiwil pa le tijob’al, wene pa ik’aslemal ruk’ le uch’awib’al tz’ib’ /tz/, tzantzaq’or, tza, tzatz, tzij...

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes están participando y produciendo sonidos. Retroalimente cuando sea necesario.

Chak 2. Ukamulixik ri k’ulmatajem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
20 minutos
Herramientas Verde.png
Una botella de plástico

Uwokik[editar | editar código]

  • Revise la ilustración y cada uno de los elementos allí representados. Fíjese en los aspectos principales

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Le ixtutz’ kujal rib’ le kik’aslemal pacha’ le pepe. Chanim kqak’utu xuquje’ kqatzijob’ej jun tzijob’elil pa uwi’ we ri’. Chanim, Kqak’utu xuquje’ kqatzijoj jun tzijob’elil. Kintzijoj jun q’e’t in, ix kitzalij uwach. Kib’an ri kub’ij ri tzijob’elil. Kqamaj b’ik.
El maestro dice y los estudiantes repiten Gestos
In jun laj ixtutz’ in k’o chi upam jun saqmo’l. Los brazos hacen un círculo en forma de huevo.
Xaq k’ate xtortaj le saqmo’l xintzoqpitajik. Separan los brazos sobre la cabeza (la cabeza emerge del huevo).
Kinsalab’isaj le laj nuje’ rech kinmuxan pa le remal ja’. Juntan las manos atrás de la espalda como una cola, y se mueven por el aula.
Jun q’ij xinwil le nuch’akul, xek’iy loq keb’ nuq’ab’ xuquje keb’ waqan. Miran para atrás y se tocan las piernas.
Xsach b’ik le laj nuje’ chanim in ixtutz’ chik. Se agachan como ranas y brincan.
  • Diga a sus estudiantes: Xqetamaj jub’iq’ pa le uk’aslemal le ixtutz’. Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Are chi’ ke’alax ixtutz’, kipetib’al ixtutz’? ¿Jas kikayib’al?, Jas kkib’an rech kejalwachinik?

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para la dramatización.

Q’ij 4 Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chiwila’ le keb’ ixtutz’ ketzijon pa le wachib’al. Chichomaj, xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Suche rajawaxik kujtzijon kuk’ le alaxik, le achi’b’il xuquje’ kuk’ nik’aj winaq chik pa uwachulew? ¿Suche ketzijon le winaqib’? Chikojo’ k’amb’al no’j kech le winaqib’ keriqataj pa le tijob’al, pa k’ayib’al, pa ja kunanib’al, le chajinelab’, le tikonelab’, le k’amal taq ub’e tinamit. Nik’aj chik.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa iwikaq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi imoxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chijujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’k iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik kuya taj kiwilo. (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikoj le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikojo le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al.
  • Diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” chitzalijj uwach le k’otow chi’aj ¿Suche rajawaxik kujtzijon kuk’ le alaxik, le achi’b’il xuquje’ kuk’ nik’aj winaq chik pa uwachulew?
  • Después de medio minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kq’ax loq pa nab’e k’olib’al. Chanim chitzalij uwach le k’otow chi’aj kub’an le iwachi’l. ¿Suche rajawaxik kujtzijon kuk’ le alaxik, le achi’b’il xuquje’ kuk’ nik’aj winaq chik pa uwachulew? Chna’taj chi wech jumul chik knimarisaj le no’jib’al are chi kixch’awik kikoj k’i taq tzij. (Pueden ver el pizarrón o el cartel).
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik k’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Suche rajawaxik kujtzijon kuk’ le alaxik, le achi’b’il xuquje’ kuk’ nik’aj winaq chik? Chna’taj chi wech le tzalim tzij nim chi uwach le xq’ax kanoq.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan la pregunta.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim e jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Escuche las ideas finales para evaluar las habilidades de usar enunciados completos y palabras correctas. Después de la interacción de cada pareja, elógielos por sus ideas y su forma de expresarse.

Q’ij 5 Qatzijob’ej le ajilab’al (Tijonem tzijob’al)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
20 minutos

Uwokik[editar | editar código]

Destape el dibujo 4 del cartel. También, use papel o una tarjeta para tapar cada pareja de ranas del dibujo.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Tape cada pareja de ranas con papel o una tarjeta.
  • Diga a sus estudiantes, mientras todo el dibujo 4 está tapado: Kojtzijonik pacha’ ajilanelab’. K’utba’l no’j: ¿chanim, janik’pa’ ixtutz’ k’olik? Maj e k’olik.
  • Diga: We kinwesaj jun uxaq wuj, ¿janik’pa’ e k’olik? Le xk’ulmataj pa le tzij ajilanem are wa’: Majib’al ruk’ keb’ kub’ana’ keb’, xuquje’ jewa utzib’axik: 0+2=2. (Escríbalo en el pizarrón)
  • Diga: Chanim, we kintor keb’ chik ¿Jas kqab’ij? Keb’ ruk’ keb’ kub’ana’ kajib’. ¡Utz!
  • Forme parejas, destape cuatro ranas y solicite: Chib’ij pa ajilanem jas xk’ulmatajik. Kajib’ ruk’ kajib’ kub’ana’ waqxaqib’.
  • Destape dos ranas más y solicite: Chib’ij pa le ajilanem jas xk’ulmatajik. (Waqxaqib’ ruk’ keb’ kub’ana’ lajuj).
  • Con las diez ranas descubiertas diga: Chanim k’o lajuj ixtutz’. We qach’uq keb’ ¿janik’pa’ k’olik) lajuj kqesaj keb’ chech kkanaj waqxaqib’ ixtutz’.
  • Con las seis ranas descubiertas diga: Che we chanim k’o waqib’ ixtutz’. We kech’uq keb’, ¿janik’pa’ k’olik? (waqib’ kqesaj keb’ chech kkanaj kajib’) kkanaj kajib’ ixtutz’).
  • Con las dos ranas descubiertas diga: Chanim, e k’o keb’ ixtutz’. We kech’uq keb’, ¿janik’pa’ e k’olik? (keb’ kqesaj keb’ maj kkanajik), maj chi ixtutz’ kkanajik.

También, puede inventar un cuento sobre las ranas y por qué aparecen y salen del estanque.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes usan las expresiones matemáticas: más, menos, son (o igual a). Si no lo hacen, presente más ejemplos.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.