Lección 12 - El mercado

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Kyxe’l tq’uma’n ti’ kyb’ajel (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una verdura y una pieza de ropa

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Con un pedazo de papel tape cada una de las cuatro ilustraciones.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel yky’iqe tx’qantl xjal... ¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes una verdura y una pieza de ropa.
  • Diga a sus estudiantes: Aqe’ tichaq mo ti’xti in chi k’ayinjtz toj k’wiky. Qa ma tzaj nlq’one jwe lmuch, jun yeky’b’il, sasj tu’n t-xi qxima’n twi’, qu’n aju’ twi’ in k’ayinjtz jwechaq. Qa ma tzaj qlq’on lajoj lmunch, ti’ kxel nb’inchane tu’n tel niky’e jte twi’? Mo, qa waje’ tu’n ttzaj lq’et jwe’ lmunch ex kab’laj lo’j, ti kxel nb’inchane tun tel niky’e jte’ twi’ tkyaqil? Tu’n tel niky’e ti’j ok xel nb’inchane jun chmob’il tajlal. Ok okel nchmone’ jun twi’ tuky’il juntl, tu’n tchmet twi’ tkyaqil.
  • Muestre a los estudiantes el cartel, descubra el primer dibujo y deje cubiertos los otros. Luego, diga: Kyka’yintze slewu’j ex kytz’aq’wentza: Ti’ ntzaj kyka’yine toj tilb’ilal lu?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Kytzyunxe tu’n tuyol: toj tilb’ilal nxi nka’yine’... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: Jun q’ij, aju Laura xi’ toj k’wiky tuky’il ttxu. Tnejil xi kyxjelu’n tkyaqil twi jwe lmunch kyaje q’uq’chaq twi’ ex kab’laj lo’j laj q’uq’chaq jte’ twi’, jte’ twi’ te tkyaqil?
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: Ti’tzunlo kb’ajel toj juntl tilb’ilal?
  • Descubra el segundo dibujo y dígales: K’ayb’il i’jb’aj ex okx kyxjelu’n jte’ twi’ te tkyaqil twi’ jun kamiẍ qa wuq q’uq’ twi’ ex jun moj meliẍ kab’e twi’. Aju k’ayil etz tq’ama’n qa ok okyex kychjo’n lajoj q’uq’ twi’. Kakab’ kyb’ete, kytzaq’wentza: Ma ax moj qa nya? Kychiky’b’anxe.
  • Diga: Ja’lo, junjun kyxole kymojtzantze’ xjel kywitz txqantl kyuky’ile.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: ti’tzunlo kb’ajel toj juntl tilb’ilal?
  • Descubra el tercer dibujo y dígales:Aju Laura tuky’il ttxu exi’ toj jun k’ayb’il makb’il te ẍtiljsab’il ex okx kyqani’n jte’ twi’ te tkyaqil jun lmet ẍq’il q’eq qa kyaje q’uq’ twi’ ex kab’e tx’ajb’il qwitzte qa kakab’ q’uq’ twi’ junjun. Kakab’ kyb’ete, kytzaq’wentza: jte’ okyex kychjo’ne?
  • Diga: Ja’lo, junjun kyxole kytzaq’wentza xjel twitz txqantl kyuky’ile’.
  • Pida a los estudiantes: Kakab’ kyb’ete kyq’amantze: ti’tzunlo kyb’ajel toj juntl tilb’ilal?
  • Descubra el cuarto dibujo y dígales: Aj tel b’aj, aju Laura tuky’il ttxu exi’ toj jun k’ayb’il saqchab’il ex okx kyxjelu’n twi’ te tkyaqil twi’ jun tal chej qa kab’e q’uq’ twi’; jun laẍ/ala’s, jte’ twi’ kyaje ex jun tal xkotz qa oxe’ twi atzunju k’ayil etz tq’ama’n qa junlaj kywi’. Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: axi’x mojqa nya? Kychiky’b’anxe.
  • Diga: Ja’lo, junjun kyxole kytzaq’wentza xjel kywitz txqantl kyuky’ile.
  • Pida a los estudiantes: Ja’lo kyximanxe jte pwaq xkub’ b’aj te tkyaqil, tu’n Laura tuky’il ttxu.
  • Diga: Ja’lo, junjun kyxole kytzaq’wentza xjel kywitz txqantl kyuky’ile.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos y para pronunciar bien las palabras. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Iltzeb’il jun k’wiky/k’ayb’il (Nqob’in, yolil ex b’inchal)b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

Jwe Cinco
K’wiky/k’ayb’il Mercado
Kow Cero
Kyaje Cuatro
Laj Diez
Oxe Tres

  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchame kakab’ kyb’ete. Kakab’ kyb’ete kjawel kysk’o’ne oxe ch’uq/wiq lob’j; oxe i’jb’aj ex oxe u’jb’il.
  • Diga: Ja’lo, kyb’inchankuye ex kyjonkuye jwe’ kyb’i k’aẍjel ti’j junjun ch’uq/wiq xjaw sky’et. Kynankuye’ qa ok chi k’ayile, o’laj ti’xti mo ti’chaq, jun yeky’b’il; qa mi’n chi k’ayine lob’j kwel kyb’inchane tilb’ilal chi’ lo’, tzulob’j, kyaqq’oq’ ex lanch.
  • Pida a los estudiantes: Ja’lo, toj tilb’ilal kytz’ib’ankuye twi’ junjun k’aẍjel; jaku b’ant toj junjunal, jwechaq, kab’lajchaq mo junjuntl.
  • Solicite a los estudiantes: Niky’jan kyxole’ ok chi okel te lq’ol toj k’wiky/k’ayb’il. Aqe niky’jantl ok chi okel te k’ayil. Diga: Aqe’ loq’ol ok chi xe’l toj juntl k’ayb’il in chi loq’on; ikytzan lu: b’a’ntz q’ij. Waje’ jwe lmunch ex kab’laj mank. Jte’tzunlo? (aqe k’ayil ntzaj kytzaq’we’n). Aqe’ lu ok xel kyxima’n jwe q’uq’ kywi’ lmunch tuky’il laj q’uq’ kywi’ lo’j. Ja’lo ¡Ma qo’x loq’ol ex k’ayil!
  • Diez minutos después, diga: Ja’lo ok chi ch’exb’el. Aqe’ k’ayil ok chi okel te loq’ol. ¡Ma qo’x loq’ol ex k’ayil!

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes realizan correctamente los cálculos. Si no lo hacen, explique. También, observe si usan enunciados completos.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal jun b’itz. Kxel nb’itzane jun txol aqe’tzune kymojtzantze. Yokchanx kyxmilale tz’aqtzb’ilte b’itz. Ma chi b’ente’, qtzyunx...
Canción Gestos
Jun tuky’il jun, kab’e. Juntar un dedo de cada mano para mostrar dos dedos.
Kab’e tuky’il kab’e, kyaje. Juntar 2 dedos de cada mano para mostrar 4 dedos.
Oxe tuky’il oxe, qaq. Juntar 3 dedos de cada mano para mostrar 6 dedos
Kyaje tuky’il kyaje, wajxaq. Juntar 4 dedos de cada mano para mostrar 8 dedos
Jwe’ tuky’il jwe’, laj. Juntar 5 dedos de cada mano para mostrar 10 dedos.
K-elel qi’n jun ti’j laj, nkyej b’elaj. Mostrar los 10 dedos y quitar 1 para mostrar 9.
K-elel qi’n jun ti’j b’elaj, nkyej wajxaq. Mostrar los 9 dedos y quitar 1 para mostrar 8.
K-elel qi’n jun ti’j wajxaq, nkyej wuq. Mostrar los 8 dedos y quitar 1 para mostrar 7.
K-elel qi’n jun ti’j wuq, nkyej qaq. Mostrar los 7 dedos y quitar 1 para mostrar 6.
¡K-elel qi’n qaq ti’j qaq, nkyej kow! Mostrar los 6 dedos y quitar 6 para mostrar 0.

A la par de cada línea de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada una. Si no quiere usar esta canción, puede elegir otra y cambiarle las palabras.

  • Diga: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: toj ajlab’il. Ti’tzan tz’elpuna tuky’il?, ex ti’tzan tz’elpuna q’ib’il tajlal?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 4 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
La misma canción del día 3

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ja’lo, ok qo b’itzal jun majtl ax b’itzju xqo b’itzan ti’j. Ok chin b’itzale jun txol aqe’tzune kymojtzantze. Yukchanx kyxmilale te tz’aqtzb’il b’itz. Ma chi b’ente, qtzyunx...
Canción Gestos
Jun tuky’il jun, kab’e. Juntar un dedo de cada mano para mostrar dos dedos.
Kab’e tuky’il kab’e, kyaje. Juntar 2 dedos de cada mano para mostrar 4 dedos.
Oxe tuky’il oxe, qaq. Juntar 3 dedos de cada mano para mostrar 6 dedos
Kyaje tuky’il kyaje, wajxaq. Juntar 4 dedos de cada mano para mostrar 8 dedos
Jwe’ tuky’il jwe’, laj. Juntar 5 dedos de cada mano para mostrar 10 dedos.
K-elel qi’n jun ti’j laj, nkyej b’elaj. Mostrar los 10 dedos y quitar 1 para mostrar 9.
K-elel qi’n jun ti’j b’elaj, nkyej wajxaq. Mostrar los 9 dedos y quitar 1 para mostrar 8.
K-elel qi’n jun ti’j wajxaq, nkyej wuq. Mostrar los 8 dedos y quitar 1 para mostrar 7.
K-elel qi’n jun ti’j wuq, nkyej qaq. Mostrar los 7 dedos y quitar 1 para mostrar 6.
¡K-elel qi’n qaq ti’j qaq, nkyej kow! Mostrar los 6 dedos y quitar 6 para mostrar 0.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 5 In nok tipumal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Ok xel oxe amb’il kyeye tu’n ttzaj kytzaq’wene jun xjel kxel nq’mane. Junjun maj ok temb’il chukchaq kyuky’ile. Tnejil maj jaku txi kyka’yine’ qe’ xim tz’ib’inqe’ twitz slew tz’lan, aqetzun kab’e maj mlay. (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Aju tkab’ ex toxi’n maj jaku ajb’en qe’ xim ex yol xtz’ajb’en kyu’n kyuky’i’l ma chi kyej kytz’aqtzanke txqantl yol ex xim.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Aqe’ xnaq’tzanjtz te txol A: chi lq’exe jun k’ulb’il, tu’ntzan tten kakab’ kyb’aj chukchaq. Aju b’ajsb’il xnaq’tzanjtz te txol ok xel yukchi aj txi tzyet txol. Ja’lo kytzaq’wentza te kyuky’ile’: ti’tzan k’wiky/k’ayb’il?, tiqu’n at k’wiky?, Kynankuye’ qa, aju’ maj lu, il ti’j tu’n tkuwset kyxime’ nchi yoline’ kyu’n txqantl yol.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Ok qo ch’exb’el quky’i’l toxmaji’n. Xnaq’tzanjtz te txol A: chix lq’e jun k’ulb’il. Ja’lo kymojtzantze: ti’tzan jun k’wiky/k’ayb’il?, tiqu’n at qe’ k’wiky? Kyna’nkuye’ qa nimxi’x tzaq’web’il kywitz txqantl ma chi kyej.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchakuye kab’e txol; aqe’ toj b’an q’ob’aj A kyb’i yajqe toj nayej, B kyb’i. Ok chin kyjele twitz juntl kyuky’ile qa miẍti’ kakab’ kyb’ete ok chin temb’ile kyxole.
  • Diga: Kytzaq’wentza jun xjel lu: ti’tzan jun k’wiky/k’ayb’il?, tiqu’n at k’wiky?
  • Diga: Ti’tzan jun k’wiky/k’ayb’il?, tiqu’n at k’wiky? Aqe’ txol B in chi b’in kyi’j txqantl kyuky’il.
  • Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, puede dramatizar las respuestas.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo, jun kyxole’ ktzajel tq’ma’n aqe’ t-xim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. También, dé sugerencias para que mejore su participación.