Lección 16 - El jaguar

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Kyxe’l tq’uma’n ti’ kyb’ajel (Yolil, b’il ex yeky’il tqanil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Esta lección tiene dos carteles. En el primer cartel, tape todos los jaguares. En el segundo, tape todos los dibujos. Aún no los muestre.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal... ¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Muestre el cartel a los estudiantes. Luego, diga: Kyka’yinxe slew u’j, at qe’ junjun b’alun, aqe’ in chi anq’in toj k’ul. Ti’tzan jaku kyna’ye qa ma chi kub’ naj b’alun?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Kytzyunxe tu’n tuyol: toj tilb’ilal nxi nka’yine... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Muestre el primer dibujo del segundo cartel. Forme a los estudiantes en parejas y diga: Kyka’yinxe tilb’ilal, nyolin tib’aj jun b’ib’etz ok jawel nu’jine kyeye: “Aju ajxnaq’tzal toj tilb’ilal lu chitzun: q’a ex txin, jun ja ma tzaj tq’o’n pwaq qe ex ma tzaj q’ama’n qa jaku kub’ jun tzalajb’il kyuky’il qe’ txkup/ jil noq ch’inxtl kykub’ naj mo jaku’ txi qq’o’n pwaq te jun ja qa in aq’unan tu’n kykolon kyi’j txkup/jil se’n b’alun.”
  • Pregunte a los estudiantes: Ti’tzan kb’antel qa ma ajb’en pwaq tu’n tkub’ jun tzalajb’il? q’onxa amb’il kye junjun tu’n ttzaj kymojtza’n kakab’ kyb’et.
  • Descubra el segundo dibujo y dígales: Kyka’yinxe tilb’ilal. Tzalu aqe’ k’wal in chi yolin; jun in tq’ama’n. Qaje’ tu’n qb’itzane; juntl in tq’ama’n: waje tu’n nsaqchane saqchab’il. Jun toxi’n k’wal chitzun: jaku’ b’ant kyilb’ilal txkup/jil qu’n.
  • Pida a los estudiantes: Ja’lo, tuky’il tuky’ila chi yoline tib’aj ti’tzan kb’ajel qa ite’qe ite’ kych’xel k’wal tuj xnaq’tzb’il chix. Extzun, ti’tzan kb’antel qa ma txi qoyi’n pwaq tu’n kyklet txkup/jil. Dé un tiempo para que respondan.
  • Descubra el tercer dibujo y diga: Kyka’yinxe tilb’ilal. In xi qka’yin qa junjun k’wal in chi yolin: chitzun jun k’wal qa at qe’ xjal njaw kytx’emu’n tze toj k’ul. Juntel qa at qe’ aju’b’al toj ewa’nkyib’. Junl txin chitzun qa, qa ma chi jaw numtz’aj mi’n chi meltz’uj junmajtl.
  • Descubra el cuarto dibujo y diga: Yolina tuky’il tuky’ila tib’aj nxi kyka’yine toj tilb’ilal.
  • Diga: Ja’lo, jun kyxole ok tzajel tchiky’b’a’n ti’tzan tz’elpuna jun peẍ. Luego, dé la oportunidad para que los estudiantes se expresen. La respuesta debe girar en torno a que los niños tuvieron que decidir en qué iban a gastar el dinero: ¿La fiesta o la conservación?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos y para pronunciar bien las palabras. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Ximi’n (Nqob’in, yolil ex b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una botella de plástico

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

B’alun Jaguar
Ok elel Menos
Pwaq Dinero
Q’uq’ Quetzal
Qoni’n Ayudar
Tuky’il Más

  • Forme a los estudiantes en parejas y diga: Okqo saqchal tu’n tb’ant jun iltze’b’il. Kakab’ kyb’ete. Ja’lo kyq’amantza jun la’j kyib’aj tilb’ilal twitz slew u’j. Tu’n tb’ent, ajb’en kyu’ne junjun tilb’ilal, txolb’a’n kyten. Ex chi ajb’en qe’ yol tu’n kyajb’en tu’n tiky’x xim ti’j juntl xim, iktzan: tnejil, yajxi’tl, qu’mtzun, axi’xlo. Kyb’inchanxe ikju’ se’n te jun peẍ; tu’n tb’ant lu kyu’ne chi we’kuye ex kyjaqome kyq’ob’e. Tu’n kyok kab’e; jun ktzajel tchiky’b’a’n jun tilb’ilal atzun juntel, aju’ juntl tilb’ilal. Jun yeky’b’il: tnejil aju’ ja tzaj tq’o’n pwaq te xnaq’tzb’il. Qu’mtzun kub’ kyxima’n ti’ kb’antel tu’n tzalajb’il. Qa in tzaj kyq’ama’n lu, jaku’ tz’el tk’ab’a’n tq’ob’ ex kwel ti’n iktzun qa al. Extzun tzaj kyq’ama’n ti’tzan kb’antel tu’n kolb’il (Hacer el gesto). Ja’lo nxi kyjqo’n juntl q’ob’aj iktzun qa al… (hacer el gesto). Yajxi’tl kub’ kyxima’n tu’n…
  • Diga: Ja’lo, aqo’wtl toj xnaq’tzb’il ti’j tilb’ilal. Ximanku’ ti’tzan kb’ajel qa, nik’ul jun tzalajb’il mo oyil pwaq? Chi yoline kyuk’il tuky’ila.
  • Reúna a toda la clase: ¡B’a’nxi’x! Ja’lo, qo sk’on ti’j jun kyxol kab’e. Anote los resultados en el pizarrón.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los niños para conversar sobre la decisión que deben tomar, con vocabulario y enunciados nuevos. Note si usan las palabras indicadas (tnejil, qu’mtzun...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
20 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta clase. También, puede incluirle cambios).

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal jun b’itz. Aqine’ kxel nq’ama’ne jun txolyol aqe’tzune ok chi b’itzale mo sch’ile aju t-xol lu. Jun yeky’b’il: in chin b’itzane: at qe txkup/jil tb’anil ok chi xel xq’uqet aqe’tzune ok chi b’itzale mo sch’ile: nchi najan toj k’ul ex ok chi xel xq’uqet. Aj tel kyb’i txkup/jil kwel qyek’u’n iltzeb’. Jun yeky’b’il: aj t-xi qq’ama’n b’alun, kxel qb’incha’n iktzun se’n jun b’alun. Ma chi b’ente, qtzyunx...
Canción
Maestro At qe txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Estudiantes Nchi najan toj k’ul ok chi xel qxq’uqi’n
Maestro Jun yeky’b’il, aju msat ex aju b’alun.
Estudiantes At qe’ txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Maestro At qe’ txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Estudiantes ¡Xq’uqi’nqe ex mlay chi u’b’et!
Maestro Jun yeky’bil, aju t’iw ex aju’ q’uq’.
Estudiantes ¡Ok qo, ok qo, ok qo, onil kyi’j!
  • Diga: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: se’ntzun jaku’ qo onin xq’uqil qe txkup/ jil?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Además, observe si entienden los conceptos abstractos de ayuda, deber, obedecer, etc.

Q’ij 4 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
20 minutos
Herramientas Azul.png
La misma canción del día 3.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ja’lo, ok qo b’itzal ax b’itzju toj xnaq’tzb’il ma kyej. Kyna’nkuye qa aqine kxel nq’ama’ne jun txol aqe’tzune kchi b’itzale mo sch’ile aju juntl t-xol. Ma chi b’ente’, qtzyunx...
Canción
Maestro At qe txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Estudiantes Nchi najan toj k’ul ok chi xel qxq’uqi’n
Maestro Jun yeky’b’il, aju msat ex aju b’alun.
Estudiantes At qe’ txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Maestro At qe’ txkup/jil tb’anil ok chi xel qoni’n.
Estudiantes ¡Xq’uqi’nqe ex mlay chi u’b’et!
Maestro Jun yeky’bil, aju t’iw ex aju’ q’uq’.
Estudiantes ¡Ok qo, ok qo, ok qo, onil kyi’j!
  • Diga: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: Tiqu’n nim toklen qa aqe’ txkup/jil noq ch’intl kykub’ naj mi’n chi kub’ naj?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Además, observe si entienden los conceptos abstractos de ayuda, deber, obedecer, etc.

Q’ij 5 In nok tipomal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga: Kytzaq’wentza aju xjel: Ti’tzan kxel qb’incha’n aqo xjalqo’ tu’n qonin kyi’j txkup ch’intl kykub’ naj? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, puede dramatizar las respuestas.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchakuye kab’e txol; aqe toj b’an q’ob’aj A kyb’i yajqe toj nayej, B kyb’i. Ok chin kyjele twitz juntl kyuky’ile qa miẍti’ kakab’ kyb’ete ok chin temb’ile kyxole.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Ok xel oxe amb’il kyeye tu’n ttzaj kytzaq’wene jun xjel kxel nq’amane. Junjun maj ok temb’il chukchaq kyuky’ile. Tnejil maj jaku txi kyka’yine’ qe’ xim tz’ib’anqe’ twitz slewtz’lan. Naqtzun aju’ kyoj kab’e maj, mi’n. (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Aju tkab’ ex toxi’n maj jaku ajb’en qe’ xim ex yol ma ajb’en kyu’n kyuky’i’le ma chi kyej kytz’aqtzanke txqantl yol ex xim.
  • Diga: Ti’tzan kxel qb’incha’n aqo xjalqo’ tu’n qonin kyi’j txkup ch’intl kykub’ naj? Aqe’ teqe’ toj txol B nchi b’in kyi’j kyuky’il.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: A qe’ xnaq’tzanjtz te txol A: chi lq’exe jun k’ulb’il, tu’ntzun tten kakab’ kyb’aj chukchaq. Aju b’ajsb’il xnaq’tzanjtz te txol ok xel yukchi aj txi tzyet txol. Ja’lo kytzaq’wenxe te kyuky’ile’, ti’tzan kxel qb’incha’n aqo xjalqo’ tu’n qonin kyi’j txkup ch’intl kykub’ naj? Kynankuye’ qa, aju’ maj lu il ti’j tu’n tkuwset kyxime’ nchi yoline’ kyu’n txqantl yol.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Ok qo ch’exb’el quky’i’l toxmaji’n. Xnaq’tzanjtz te txol A: Chix lq’e jun k’ulb’il. Ja’lo kymojtzantze: ti’tzan kxel qb’incha’n aqo xjalqo’ tu’n qonin kyi’j txkup ch’intl kykub’ naj? Kyna’nkuye’ qa nimxi’x tzaq’web’il kywitz txqantl ma chi kyej.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan la pregunta.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo, jun kyxole’ ktzajel tq’ama’n aqe’ t-xim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. También, dé sugerencias para que mejoren su participación.

Q’ij 6 Qo yolin kyi’j tajlal (Yolb’il kye ajajxnaq’tzanjtz)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papel o tarjetas para tapar los dibujos.

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Use el cartel 16.a de la lección donde aparecen 12 jaguares. Use papel o tarjetas para tapar cada pareja de jaguares en el dibujo.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Tape cada pareja de jaguares con papel o una tarjeta. Aún no descubra el cartel.
  • Diga a sus estudiantes mientras todo el cartel está tapado: Qo qe yolil tze’n nche yolin qe ajajlab’il. Yeky’b’il: jte’tzun b’alun q’incha’lqe? De oportunidad para que los estudiantes digan cero.
  • Diga: Qa ma tz’el wiq’in t-xaq lu, Jte’tzun b’alun te kykyaqilx? Tze’n xb’aj toj kyol ajajlal: kow tuky’il kab’e, kab’e kyb’aj ex nkub’tz’ib’et tze’n lu: 0+2= 2. (Escríbalo en el pizarrón)
  • Diga: Ja’lo, aj tjqet kab’etl, ti’ kyxel qma’n? kab’e tuky’il kab’e, kyaj... ¡B’a’n!
  • Destape cuatro jaguares más y solicite: Kyq’amanxe, toj tyol ajajlal, ti’ xb’aj? Kyaje tuky’il kyaje wajxaq tkyaqil 4 + 4 = 8.
  • Descubra dos jaguares más y solicite: Kyq’amanxe, toj tyol ajajlal, ti’ xb’aj. (ocho más dos son diez).
  • Descubra dos jaguares más y solicite: Kyq’amanxe, toj tyol ajajlal, ti’ xb’aj. (diez más dos son doce).
  • Con los doce jaguares descubiertos diga: Ja’lo, at kab’laj b’alun. Qa ma’kub’ qktxu’n kab’e, jte’ at? (ti’j kab’laj ok elel kab’e nkyej laj) ma chi kyej laj b’alun.
  • Con los diez jaguares descubiertos diga: Ja’lo, at laj b’alun. Qa ma kub’ qktxu’n kab’e, jte’ at? (ti’j laj ok elel kab’ nkyej wajxaq) ma chi kyej wajxaq b’alun.
  • Con los seis jaguares descubiertos diga: Ja’lo, at qaq b’alun. Qa ma’kub’ qktxu’n kab’e, jte’ at? (ti’j qaq ok elel kab’ nkyej kyaje) ma chi kyej kyaje b’alun.
  • Con los dos jaguares descubiertos diga: Ja’lo, at kab’e b’alun. Qa ma’kub’ ktxet kab’e, jte’ at? (ti’j kab’e ok elel kab’e nkyej kow) ma kyej kow b’alun.

También, puede inventar un cuento sobre los jaguares y por qué aparecen y salen de un bosque.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe si los estudiantes usan las expresiones matemáticas: más, menos, son (o igual a). Si no lo hacen, presente más ejemplos.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.