Lección 2 - El aguacate

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa ri wachib’al (Tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Un aguacate

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Oculte con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal are wa’ kqaya’ uq’ij!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes un aguacate. Luego, diga: Chitzalij uwach we k’otow chi’aj: ¿Jawi kpe wi le oj? Si dicen: del mercado, pregúnteles ¿La pa k’ayib’al xk’iy wi le oj? Si ellos dicen: del árbol, pregúnteles ¿Jasche taq le che’ kkiya kiwach?
  • Muéstreles el primero de los cuatro dibujos del cartel y diga: Chiwila’ we jun wachib’al xuquje’ kitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas kiwil pa le jun wachib’al?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Pa k’ulaj chich’ob’o’ ub’ixik, ¿Jas lo kuk’ut ri jun wachib’al chik? Haga que algunos estudiantes se lo digan al resto de la clase.
  • Descubra el segundo dibujo para que lo vean y diga: Chiwila’ le wachib’al, ¿Xich’ob’o le kk’ulmataj na? Escuche las respuestas y luego, diga: ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Pa k’ulaj chich’ob’o’ ub’ixik, ¿Jas lo kuk’ut ri jun wachib’al chik? Haga que algunos estudiantes se lo digan al resto de la clase.
  • Descubra el tercer dibujo para que lo vean y diga: Chiwila’ le wachib’al, ¿Xich’ob’o le kk’ulmataj na? Escuche las respuestas y luego, diga: ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Pa k’ulaj chich’ob’o’ ub’ixik, ¿Jas lo kuk’ut ri jun wachib’al chik? Haga que algunos estudiantes se lo digan al resto de la clase.
  • Descubra el cuarto dibujo para que lo vean y diga: Chiwila’ le wachib’al, ¿Xich’ob’o le kk’ulmataj na? Escuche las respuestas y luego, diga: ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Repase las palabras nuevas e importantes en los dibujos y practique con ellos la pronunciación.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan en toda la clase y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Uta’ik, utzijoxik, xuquje’ ub’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Uwokik[editar | editar código]

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim kitzijoj jun tzijob’elil kuk’ taq ri wachib’al keriqitaj pa le perno’jwuj. Chikojo’ le wachib’al chi kijujunal, xuquje’ chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; jacha’ ne’: nab’e, k’ate k’uri´, xuriq k’ut, chi uk’isb’alil. Kinya jun k’utb’al chi wech: Nab’e, ri laj ali xuchomaj tajin kutij jun oj. Ri are’ kraj kutik oj rech jeri’ chwe’q kab’ij kuya sib’alaj oj. Xuriq k’ut ri uche’al le oj sib’alaj xk’iyik, xuya’ keb’ oxib’ uwach. k’ate k’uri’ ri laj ali xuk’ayij oj pa taq k’ayib’al...
  • Diga: Chib’ana jun toq’ob’, jun chi wech wene pa juk’ulaj kukamulij utzijoxik chi kech konojel iwachi’l ri tzijob’elil.
  • Diga: Chanim pa juk’ulaj, chi woko jun utz’aqatisab’al le tzijob’elil, kitzijoj le k’ulmatajem pa le ukaj wachib’al. K’utb’al no’j: Le alaj ali xel uloq pa le k’ayib’al ruk’a’m loq ajij pa jun uk’olib’al, b’enaq chi rachoch, xaq k’ate’ jun rachi’l xutzijoj chi rech chi k’o jun uk’axk’olil ruk’…

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para contar el relato. Observe sus habilidades para inventar el fin del cuento y contarlo. Note si usan las palabras indicadas (primero, segundo, al final...) Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben

Q’ij 3 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También puede incluirle cambios).

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kqab’ixoj jun b’ix. Kinb’ixoj jun q’e’t, ix kitzalij uwach. Kib’ano ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik.
Canción Gestos
K’o jun woj Hacer una forma de huevo con las manos.
k’o jun rija’ Abrir las manos y mirar adentro.
we kintik le rija’ Excavar un hoyo y meterle la semilla.
are taq kuriq sib’alaj q’ij Hacer un círculo como el sol y colocarlo en lo alto.
xuquje’ sib’alaj uja’. Mover los dedos de arriba para abajo.
kub’an Abrir el puño lentamente para arriba.
jun je’l alaj che’ Alzar una mano y brazo para arriba.
kuya’ oj rech ktijowik. Alzar la mano para recoger un aguacate y comérselo.
VOCABULARIO
Letras k'iche'.png

Ali Niña
K’ayib’al Mercado
Oj Aguacate
Rech Este
Rija’ Él o ella
Che’ Árbol

A la par de cada línea de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada una. Si no quiere usar esta canción, puede elegir otra y cambiarle las palabras.

  • Diga: Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jas ri’ jun ija’? ¿Jas kel wi le tzij xk’extaj uwach”?

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 5[editar | editar código]

Chak 1. Jumul chik kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una botella de plástico

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chitzalij uwach le jun k’otow chi’aj: ¿Jas ri’ jun k’ayib’al? ¿Jasche kujb’ek pa k’ayib’al. Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, pueden dramatizar las respuestas.
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chijujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’ iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik kuya taj kiwilo. (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikojo’ le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikojo le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al.
  • Diga: Le ajtijoxelab’ rech le q’e’t “A” kitzalij uwach we k’otow chi’aj: ¿Jasri’ le k’ayib’al? ¿Jas kk’ulmataj pa le k’ayib’al? Le keriqitaj pe le q’e’t “B” kkitatb’ej le kachi’l. Luego, los de la fila B responden y los de la fila A, escuchan.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Le ajtijoxelab’ rech le q’e’t A kixq’ax pa jun k’olib’al, rech jeri’ ijujunal kiriq chi jun iwachi’l. Le uk’isb’al ajtijoxel rech le q’e’t kq’ax loq pa nab’e k’olib’al rech le q’e’t. Chanim chi tzalij kitzij le iwachi’l. ¿Jas/Su ri’ le k’ayib’al? ¿Jas/Su kak’ulmataj pa le k’ayib’al? Chna’taj chi wech: we jumul chik knimarisaj le no’jib’al are chi kixch’awik kkoj k’i taq tzij. Luego, los de la fila A responden.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul k’exik k’ulaj. Chanim kitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas ne’ le jun k’ayib’al? ¿Jas/Su kk’ulmataj pa le k’ayib’al? Esta vez empiezan los de la fila A.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim, jujun chi wech kitzijoj chi qech le ino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

En lugar de filas, también se puede hacer dos círculos concéntricos. Los el círculo de adentro hablan con los del de afuera. También, se pueden hacer dos círculos grandes o muchos círculos pequeños, como se muestra a continuación.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. Ofrézcale sugerencias para mejorar su participación en otras actividades como esta.

Chak 2. K’isb’al taq tzijonem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Pida a los estudiantes que formen grupos de cuatro.
  • Diga: Chanim, chiwoko’ iwib’ pa kaj kaj, chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Su che rajawaxik kujtikonik xuquje’ kqachakuj uwach che’ rachi’l ichaj? Observe a los grupos y muestre cómo hacer preguntas para aclarar las ideas; por ejemplo, si un niño dice: Las manzanas me gustan, usted puede decir: ¿Jasche rajawaxik keqatik le ija’, kqachakuj rij k’ate k’uri’ kqaye’jna? ¿Jasche man loq’taj xaq xuwi keqasik’a ri uwach taq che’ rachi’l ri uwach taq ichaj pa taq ri juyub’ taq’aj.
  • Diga: Chanim jun iwachi’l chech ri wokaj kutzijoj jub’iq’ ri no’jib’al xtzijob’ej. Dé espacio para que participen.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe cómo los estudiantes interactúan en los grupos ¿Respetan las ideas de otros? ¿No interrumpen? Retroalimente cuando sea necesario.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.