Lección 19 - Las flores

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Kyxe’l tq’uma’n ti’ kyb’ajel (Nqob’in, yolil ex b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Un ramo de flores

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Cubra con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal... ¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes el primer dibujo del cartel (mantenga los otros tapados) y diga: Kyika’yinxe nim u’j ex kytzaq’wentze’: Titi’ nkanet kyu’ne toj tilb’il lu’?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: B’a’n tu’n t-xi qe tuky’il yol.Toj tilb’il in xi nka’yine’… Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: Aju’ tilb’il lu’ ntzaj tyek’un qe ja nxi qeya’ b’ib’etz nyolin tib’aj oyaj taj toq Laura tun t-xi tq’o’n te t-txu. Iktzun nxi qeya b’ib’etz “Tq’ij ttxu Laura ja’lo. Ewi, xi’ te Laura jyol tub’ech ex kub’ tib’incha’n jun b’choj te t-txu. Atzun te intaq b’et el tz’aq jun b’choj b’ech, atzun ja’lo min el yal tu’n.”
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Kakab’ kyb’ete ex kyitzaq’wentze’: Ti’tzun in b’aj toj tilb’il lu’? Ti’tzulo ok b’ajel toj b’ib’etz? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Aju’ tilb’il lu’ ntzaj tye’k’un tz’aqsb’ilte b’ib’etz. Ok-xel wu’jine kyeye’: Aju’ ajxnaq’tzal in xi t-xjelu’n te Laura: tiqu’n in b’isuna? Atzun Laura in xi ttzaq’we’n: Nxi’ye ewi jyol tub’ech ntxuye’, atzun tej nmeltz’uje e el tz’aq wu’ne ex majx e xi tz’aqi. Atzun ja’lo nti’ tu’n t-xi woyine’ te ntxuye’ toj tq’ij. Xi tzun tma’ntzun ajxnaq’tzal kye ajxnaq’tzanjtz: Ti’tzan kyxime qa ma qo oni’n ti’j Laura?
  • Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Kytzaq’wentze’: Ti’tzun in b’aj toj tilb’il lu’? Tit’tzulo ok b’ajel toj b’ib’etz lu’? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Aju’ tilb’il lu’ ntzaj tye’k’un ljob’lteju’ b’ib’etz. Okxel wu’jine kyeye’ “Toj amb’il te sqach, ale’x k’wal toj ja pix xnaq’tzb’il kub’ kyixima’n tun t-xi kyoni’n Laura jyol b’ech tun txi te ttxu”.
  • Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Ti’tzun in b’aj toj tilb’il lu’? Se’n ok elela b’aj b’ib’etz lu? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Toj tilb’il lu’ in tzaj tq’aman qe se’n in ela b’aj b’ib’etz ok xel wu’jine kyeye’: “Tma tmyal Qajaw, “Chjonte te o’nb’il xi kyiq’in tuky’il, ate’ Laura xi toyi’n txqan tub’ech ttxu. Jaw tzalajxi’x ex xi t-xjelu’n: Aya xtzaj jyonte’ tkyaqil b’ech? Xitzun ttzaq’we’n Laura:Nya, aqe’ wuky’ile ajxnaq’tzanjtz xche onin wi’je; qu’mtzun inxi’x chin tzalaje’. Atzun jun b’choj b’ech tb’anilxi’x ex jun yek’b’il ti’j tk’ujlalil at wu’ne’ ti’ja, ex jun yek’b’il weye te o’nb’il ex qa qxb’ojqib’e kyu’nqe wuky’ile’.”
  • Luego, diga: Chi yolinqe’ tuk’e kyuky’ile’ q’a mo txin ti’tzan tz’elpuna’ qe’ yol lu’: uky’ilal, o’nb’il, junx, sk’ol, b’choj.
  • Solicite: Ja’lo, at jun kyixole’ b’a’n tu’n ttzaj ttx’olb’a’n ti’tzan tz’elpuna’ yol. Dé oportunidad para que participen.
  • Corrija la pronunciación cuando sea necesario.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Kyxe’l tq’ama’n jun b’ib’etz (Nqob’in, yolil ex b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

B’ech Flor(es)
B’isuna Triste
Kojb’il Comunidad
O’nb’il Cooperación
Qonina’ Ayudar
Uky’ilal Amistad

  • Diga: Kab’chaq kyib’ete’. Ja’lo kyq’amantze’ jun la’j se’nxku at toj tilb’il. B’a’n tu’n ‘tajb’en tilb’il txolin tten ex b’a’n tu’n tajb’en yol tu’n t-xi t-xo’ntib’ xim mo la’j ik lu’: Tnejil ate’ Laura xi’ jyol b’ech naqtzun aju’ xi tz’aq tu’n tej tmeltz’aj, b’extzun tzaj tb’is tu’n tpaj xitzun tla’jin ti’tzan b’ajte ajxnq’tzal ex txqantl xnaq’tzanjtz yajxi kub’ kyximan tuntaq txi kyonin jyol b’ech tun txi tiq’in te ttxu.
  • Diga: Atzun ja’lo kab’ kyb’et oktzajel tla’jin ti kb’ajel toj la’j atzun jun moj kb’elil t-kyyek’un iltzebil ti’tzan ntzaj q’ama’n kyu’n kyuky’il.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para continuar el cuento. Note si usan las palabras indicadas (Tnejil extzan...) Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección).

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal, aqine’ chin xel q’mante jun txol aqetzune ktzajel kyimojtza’ne. B’a’n tu’n tajb’en kyq’ob’e mo aju’ kyxmilale’.
Canción Gestos
Aqo’, aqo’, aqo’ jun kojb’il. Agarrarse de las manos.
Nojni, nojni, nojni tu’n uky’ilal. Poner la mano sobre el corazón.
Qa ti xitb’il ok xel qonina’. Extender la mano a otro.
Qa taja jun ti’xku ok xel qq’one teya. Hacer como que le dan algo a otro.
Aqo’, aqo’, aqo’ jun kojb’il. Agarrarse de las manos.
Nojni, nojni, nojni tu’n uky’ilal Poner la mano sobre el corazón.
Qa taja tu’n tyolina, ok b’el qb’ina. Acercar la mano al oído y colocarla de forma que indique que está escuchando.
Qa in b’isuna, ok xel qq’on tzalajb’il teya. Sonreír a otro

A la par de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada línea. Si no quiere usar esta canción, puede elegir otra y cambiarle las palabras.

  • Diga: Kakab’ kyb’ete’ ex kyitzaq’wentze’. Ti’tzun uky’ilal? Ti’tzun tz’elpuna’ yol kojb’il, toj b’itz lu’?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción

Q’ij 4 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
La misma canción del día 3.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Ok qo b’itzal ti’j qb’itz kub’ qxnaq’tzan ewi. Ok chin b’itzale’ atzun tzaj kymojtza’ne. B’a’n tu’n tajb’en qxmilal...
Canción Gestos
Aqo’, aqo’, aqo’ jun kojb’il. Agarrarse de las manos.
Nojni, nojni, nojni tu’n uky’ilal. Poner la mano sobre el corazón.
Qa ti xitb’il ok xel qonina’. Extender la mano a otro.
Qa taja jun ti’xku ok xel qq’one teya. Hacer como que le dan algo a otro.
Aqo’, aqo’, aqo’ jun kojb’il. Agarrarse de las manos.
Nojni, nojni, nojni tu’n uky’ilal Poner la mano sobre el corazón.
Qa taja tu’n tyolina, ok b’el qb’ina. Acercar la mano al oído y colocarla de forma que indique que está escuchando.
Qa in b’isuna, ok xel qq’on tzalajb’il teya. Sonreír a otro
  • Diga: Kakab’ kyb’ete’ ex kyitzaq’wentze’ Tiqu’n ti tu’n tajb’en jun kojb’il qe?
  • Si no contestan la pregunta, diga: Atiju’ tzaq’web’lte toj b’itz. Ok xel qb’itzantl tel tun tok qojtzqi’n ex tu’n t-xi qtzaq’we’n.
  • Solicite: Ja’lo kytzaq’wentze’ Tiqu’n ti tu’n tajb’en jun kojb’il qe?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 5 In nok tipomal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga: Kytzaq’wentze’ xjel lu’:Alkyeqetzun tu’mel tu’n txi kyonina kyib’ xjal toj jun kojb’il kyxolilex? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, puede dramatizar las respuestas.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchame kab’e txol; aju’ txol tuj b’anq’ob’ A tb’i, yajtzun k’luj te nayaj B tb’i. Kakab’chaq kyb’ete, jun twitz jun, qa mi’n xchetz’qete b’an tu’n ntene’ kyxole.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: At oxe amb’il kyekye’ tu’n t-tzaj kytz’aq’wene xjel. Toj jun jun maj junxichaq kyuky’ile tu’n t-ten. Aju’ tnejil b’a’n tu’n tajb’en xim tz’ib’a’n twitz slewtz’lan ex toj nim u’j, toj junmajtl mlay (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Toj tkab’in ex toj toxin b’a’n tajb’en kyxim mo qa kyol kyuky’ile ex b’an tu’n tok k’aj yol ex xim.
  • Diga: Alkyeqetzun tu’mel tu’n t-xi kyoninkyb’ xjal toj jun kojb’il kyxolilex? Aqe’ toj Txol B ok che b’il kyeqe’ kyuky’il.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Aqe’ xnaq’tzanjtz toj Txol B: b’an tu’n kyik’x toj juntl k’ulb’il, tun ttx’expuj tuky’il. Atzun b’ajsb’il xnaq’tzanjtz, b’a’n tu’n tik’x toj tnejil k’ub’il. Ja’lo kytz’aq’wenxe te kyuky’ile: Tiqu’n b’a’n tu’n tb’ent ajlab’il qu’n tu’n tel mo tu’n tok ti’j toj qchwinqlal? Kyimanxe’ kab’e tu’mel ex tz’ajb’en tx’qantl yol kyu’ne.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Ja’lo toxi’n maj ok kytx’ixpuj kyuky’ile. Qe xnaq’tzanjtz te Txol B b’a’n tu’n kyik’x toj juntl k’ub’il. Ja’lo kytz’aq’wentze: Alkyeqetzun tu’mel tu’n txi kyonina kyib’ xjal toj jun kojb’il kyixolilex? Kyna’nkuye qa aju’ tzaq’web’lte nimxch’intel twitz tnejil b’an tu’n tajb’en tx’qantl yol kyu’ne’.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Atzun ja’lo atqe’ jun jun kyxole’ ok kytzajel kyq’aman mo kb’el kyaq’pu’n kyxim quky’il. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. También, dé sugerencias para que mejoren su participación.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.