Lección 1 - Las botellas

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Kyxe’l tq’uma’n ti’ kyb’ajel (Yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una botella de plástico

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel la parte que está en la esquina superior derecha.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal... ¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes una botella de plástico.
  • Diga: kytzaq’wentze qe xjel: Tza’n nchi’ajb’en qe lmet? Ti’ i’l jaku tzaj kyu’n toj kojb’il? Ti’quntzun tz’is qe lmet?
  • Muestre a los estudiantes el cartel (con la nube tapada) y diga: Kyka’yintze u’j ex kytzaq’wentze: Ti’ nkub’ kyka’yine toj tilb’ilal lu’?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Q’amanxa yol lu’: Nwila toj tilb’ilal lu’… Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Kakab’chaq kyb’et, tzajel kytz’aq’we’ne xjel, tnejel jun k’luj ex juntl tzi. Tza’n nchi’ajb’en qe lmet? Alkye il jaku tzaj kyu’n?
  • Asegúrese de que un estudiante conteste la primera pregunta y el otro, la segunda. Luego, pídales que cambien, es decir, para que los dos respondan las dos preguntas.
  • Diga: Ja’lo, kyxel qb’in kytzaq’web’l qe xjel, qxole: Tza’n nchi’ajb’en qe lmet? Alkye il jaku tzaj kyu’n? Motive que la mayoría participe.
  • Diga: Kakab’chaq kyb’et, kytzaq’wentze Ti’ kyxime ti’j t-xim txin? Deje que algunos respondan.
  • Descubra la parte tapada para que la vean. Luego, diga: Tib’aj nkub’ kyka’yin toj tilb’ilal, q’amanxa: kytzaq’wentze tib’aj tilb’ilal lu’,tiqu’ntzun nximan txin titzun aju?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe las interacciones en parejas para conocer sus habilidades en la formación de enunciados completos. Escuche si usan bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Na’mtaq ex okxtzan (Nqob’in, yolil ex b’inchal)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Un cuento (puede ser el incluido en esta lección).

B’inchb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

K’luj Después
Kyaqil Basura
Lmet Botella
Nchi’ajb’en Futuro
Nim a’ Océano
Tz’is Plástico

  • Todavía no muestre el cartel.
  • Diga a sus estudiantes: Ja’lo,qo xnaq’tzal tza’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Narre el siguiente cuento a los estudiantes, actuando las frases indicadas. Por ejemplo, cuando dice “Las personas nadan en el agua” mueva los brazos como si nadara. Diga: Ja’lo kyxel nla’jine jun b’ib’etz kyeye, chin xe’l lpeye ti’jqe tilb’ilal teqe toj nim u’j. Ojtxi’ aju’ ttzi a’ lu, tb’anilxixtoq ex ẍk’usintoq, nimxix qe k’wal ex tij xjal nchipon ichil tuj (dramatizarlo) b’anxix tten te qojlab’il (dramatizarlo). Matzin tz’el nimxix q’ij ila’ xjal nchi ok ten xol tz’is tu (dramatizarlo) nti’ pon kyximb’etz qa mlay xwo’jax tuj. Nel kykano’n txqantl xjal, noq axix nxi’ kyxon tz’is tuj (dramatizarlo) kyjatzun kyaqil ttzi a’ nim tz’is ex nach kin. Si quiere, puede crear otro cuento parecido.
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Kakab’chaq kyb’et: Kyq’manxe junmajtl aju’ b’ib’etz kyxolxe’. Aj kyla’jine il ti’j tun tel kyniky’ ti’jqe yol lu: Toq nche q’in a’, toq nche ojlan, toq nche xon tz’is, nchetx’iy. Ja’lo kyq’manxe b’ib’etz Ikx xi’nq’amana kye’. Qa kajb’ile b’an tun tok txqantl xim mo qa yol tib’aj aju’ b’ib’etz.
  • Forme parejas distintas o siga con las anteriores y dígales: Tky’i tuky’ila b’a’n tun tkub’ Kynab’line’ aju’ tb’ajsb’il b’ib’il (después de la escena del dibujo) b’a’n tun tajb’en yol ex techlal kyune’ aj txi’kyq’mane b’ib’il. Yekb’il: kyq’manxe tnejil... (actúelo con un dedo), nche la’jinxe tib’aj b’ib’il b’a’n tun t-xiqmane: tkab’in (dos dedos)... aj tjapon b’aj kyq’manxe: Q’manxa Kala: tnejil...aju’ txin ma yolin tky’iqe tuky’il tun konin sk’ol tz’is ttzi a’. Tkab’in... eju’ tuky’il ma che pon tky’i tk’wel tz'is ex ma ma chi ok ten sk’ol tz’is. Tponb’ajtzi...

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para contar el relato. Observe sus habilidades para inventar el fin del cuento y contarlo. Note si usan las palabras indicadas (Tnejil, tkab’, extzun...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo deben hacerlo.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Diga a sus estudiantes: Ja’la ok qo b’itzil. Aj qb’itzin ex nqob’inchin txin b’itz. Qo b’itzin...

B’ele nchi’j mo ka’j, b’ele nchi’j mo ka’j k’okylxi’x ka’yit, k’okylxi’x ka’yit.

Ttxub’txajal twitz tx’otx’, ttxub’txajal twitz tx’otx’.

Kb’elixix qq’o’n, kb’elixix qq’o’n.

Kyaqil txatz’is, kyaqil txatz’is.

Toj tkub’il, toj tkub’il.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 4[editar | editar código]

Aq’untl 1. In ok tipomal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga: Q’amanxa: kytzaq’wentze qe xjel: Tiqu’ntzan il ti’j tu’n mlay kux qxo’n tz’is tuj nim a’? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón. También, pueden dramatizar las respuestas.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchame kab’e txol; aju’ k’luj tuj b’anq’ob’ “A” tb’i, yajtzun k’luj te nayaj “B” tb’i. Kakab’chaq kyb’ete, jun twitz jun, qa mi’n xche tzq’ete b’an tu’n ntene’ kyxole.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: At oxe amb’il kye jun jun k’luj tun ttzaj kytzaq’wen xjel. A kytx’exb’ene kyuky’ile aj tb’aj amb’il. Aju’ tnejil b’an tu’n tajb’en xim tz’ib’an toj slewtz’lan ex toj u’j, toj juntl mlay (Cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Toj tkab’in ex toj toxin b’an tajb’en kyxim mo qa kyol kyuky’ile ex b’an tun tok k’aj yol ex xim.
  • Diga: Q’amanxa kye xnaq’tzanjtz, qe k’luj A kytzaq’wentze xjel lu Tiqu’ntzan il ti’j tu’n min qxo’n tz’is tuj nim a’? Qe k’luj xnaq’tzanjtz B, kyxel kb’in kyuky’il. Luego, los de la fila B responden y los de la fila A, escuchan.
  • Después de un minuto, diga: Qe xnaq’tzanjtz “A” b’an tun kyk’x toj juntl k’ulb’il, tun ttx’expuj tuky’il. Atzun b’ajsb’il xnaq’tzanjtz, b’an tun tik’x toj tnejil k’ulb’il. Ja’lo kytzaq’wenxe t-xjel kuk’ye: Tiqu’ntzan il ti’j tu’n mlay kux qxo’n tz’is tuj nim a’? Nankub’ ja’lo kxe’l kyq’mane tb’anil xim ex tx’qantl yol. Luego, los de la fila A responden.
  • Después de un minuto, diga: Ja’lo ok kytx’expuj kyuky’ile. Qe xnaq’tzanjtz “A”: b’an tun kyk’xe toj juntl k’ulb’il. Ja’lo kytzaq’wentze: Tiqu’ntzan il ti’j tu’n maly kux qxo’n tz’is tuj nim a’? J’alo Nankub’ kyune aju’ kytzaq’web’le ilti’j toj tu’mel ex nim xim ti’j. Esta vez empiezan los de la fila A.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo at jun qxol kytzajel tq’man txim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse.

Aq’untl 2. B’ajsb’il yolb’etz (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
10 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Pida a los estudiantes que formen grupos de cuatro.
  • Diga: Ja’lo, kyb’inchanxe k’luj te kyaje, cheyolinqeye tzen tun tkanet b’an xim tib’aj i’l ntzaj tq’on tz’is ex ttz’lixal a’. Ti’j lu’ kytz’aq’wentze: Ti’ jakub’ant kyu’n k’wal? Ti’ jakub’ant kyu’n tijxjal?
  • Observe a los grupos y muestre cómo hacer preguntas para aclarar las ideas; por ejemplo, si un niño dice: Hay que limpiar, usted puede decir: ¿Dónde hay que limpiar? ¿Cómo se va a limpiar?
  • Diga: Ja’lo, jun nejelb’aj te junjun k’luj xnaq’tzanjtz, kytzajel tq’man tichaq xim xb’aj kyolin. Dé tiempo a que participen.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe cómo los estudiantes interactúan en los grupos. ¿Respetan las ideas de otros? ¿No interrumpen? Retroalimente cuando sea necesario.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.