Lección 11 - El cocodrilo Arcoíris

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Kyxe’l tq’uma’n ti’ kyb’ajel (Yolil, b’il ex yeky’il tqanil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una piedra de moler

B’inchb’il[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Cubra con un pedazo de papel cada una de las cuatro ilustraciones.
  • Diga a sus estudiantes: Na’ntza kye ajxnaq’tzanjtz ex toj juntl nqo knon tze’n tun qyolin toj tumel tky’iqe tx’qantl xjal...¡Aju’ nqoyolin toj tumel, nimxix toklen toj qchwinqlal!

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kytzaq’wentza, tiqu’n nim tajb’en tu’n tkub’ qaq’pu’n kyuky’il txqantl xjal? Dé la oportunidad para que 2 o 3 estudiantes contesten.
  • Muestre el cartel, destape el primer dibujo y diga: Kytzaq’wentza ti’tzan in xi kyka’yine toj tilb’ilal lu? Kytzyunxe tu’n tuyol: toj tilb’ilal nxi nka’yine…
  • Deles 30 segundos en silencio para pensar y luego diga: Jalo, jun kyxole ktzajel tmojtzan. Permita que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: Aju tilb’ilal in tzaj tyek’un t-xilen qe b’ib’etz ti’j a’yin t-xew kan in tzaj qe kyjalu “Ati jun maj jun a’yin tuky’il tpwaqil ntilky’aj chukchaq chi ka’yin...”
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Kakab’ kyb’ete ex kymojtzantze: Ti’ nb’an toj tilb’ilal? Ti’tzan kb’ajel toj b’ib’etz? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Aju tilb’ilal in tzaj tyek’un qa toj jun b’ib’etz lu in b’isun a’yin.
  • Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Kytzaq’wentza ti’ nb’aj toj tilb’ilal lu? Ti’tzan kb’ajel toj b’ib’etz? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga. Aju tilb’ilal lu ntzaj tq’ama’n qe ttzajlen qe b’ib’etz. Ok jawel nu’jine kyeye: tiqu’n in b’isuna? Xi txjelu’n tokru te a’yin. Qu’n miẍti nxb’oje kyajb’il tu’n kysaqchan wuky’ile. Aqe’ kyajb’il npwaqile chukchaq chi ka’yin, alkyeqintzune qa ma txi nq’one kye. Xi tq’ama’n tokru te: “Tiqu’n min kub’ taq’puna tpwaqila kyuky’il, xjeluna se’n ktna’ya aj t-xi tq’ona?”
  • Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Kytzaq’wentza: ti nb’aj toj tilb’ilal lu? Se’n kb’ajela jun b’ib’etz lu? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Aju tilb’ilal lu in tzaj tq’ama’n se’n in ela b’aj b’ib’etz ok jawel nu’jine kyeye’. “Aju a’yin t-xew kan xi tq’o’n jun tpwaqil te b’o’tz a’yin atzun jun a’yin t-xew kan ojexi’x tzalaj. Mi’n ojtzqi’toq tiqu’n. Xi tq’o’n txqantl pwaqil te juntl a’yin ex ojexi’x tzalaj… Yajtzun, aqe’ txqantl a’yin xi txko’n kyu’n saqchal ex el tniky’ qa...
  • Luego, diga: Kytzaq’wentza ti’tzan xtz’el tniky’ a’yin ti’j? Dé oportunidad para que dos o 3 estudiantes respondan.

Recuerde corregir la pronunciación cuando sea necesario.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 La’jil jun la’j ex kjawel nab’lit juntl ak’a’j (b’il, yolil, iltzeb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

K'loj yol
Letras mam.png

A’yin Cocodrilo
Aq’pul Compartir
Itzaj Verduras
Muj Nubes
Tokru Búho
Tze’ne Sonreír

  • Diga: Kakab’ kyb’ete. Ja’lo kyq’amanxe jun la’j ktzajel qe kyi’j tilb’ilal twitz slewu’j ok ajb’el, junjun tilb’ilal, txolb’a’n tten. Ex k’ajb’el junjun yol tu’n tajb’en kyu’ne’ ti’j jun xim tu’n tiky’x ti’j juntl, iktzun: Tnejil, yajtel, qu’mtzun qajx. Kxel nq’one jun yeky’b’il: tnejil, aju’ a’yin tajb’iltoq tu’n tok xa’wankuxi’x kywitz txqantl ex nya tajb’iltoq tu’n tkub’ taq’pu’n tpwaqil kyuky’il txqantl. Qu’mtzun tjunalxtoq ntoq b’isun qun mixa’lotoq tajb’il tu’n tsaqchan tuky’i’l...
  • Diga: Ja’lo, kab’e kyb’ete ktzajel kyla’jin la’j te kykyaqil kyuky’i’l. A’kxtzun kab’e kyb’et kb’el che iltzeb’il ti’j ntzaj kyq’ma’n kyuky’i’l.
  • Solicite: Ja’lo, kakab’ kyb’ete, kynab’linktz jun la’j se’n lu, naq aju kyuky’i’l txqantl txkup/jil. Jun yeky’b’il: jun txkup/jil qa, aj t-xi tzyet, nya tajb’il tu’n tkub’ taq’pu’n ti’chaq; jun b’alun nya tajb’il tu’n tkub’ taq’pu’n k’och; jun q’uq’ nya taj tu’n t-xi tq’o’n ttzmal.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para continuar el cuento. Note si usan las palabras indicadas (Tnejil, qu’mtzun...). Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Q’ij 3 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kynajsama, kyb’inchankuye jun tolin. Ok qo b’itzal jun b’itz. Ok chi b’itzale jun txol atzunkye kymojtzantze. Kyyukchanxe kyxmilale’ aj kyb’itzane. Ma chi b’ente, qtzyunx...
Canción Gestos
In kub’ taq’pu’n q’ij tmoq’mojal ex tẍtilunal. Abrir los ojos.
In kub’ taq’pu’n tze twitz quky’i’l. Comer fruta
In kub’ taq’pu’n tx’otx’ quky’il txqan itzaj. Agacharse y hacer como si cortara verduras.
In kub’ taq’pu’n muj quky’i’l aju jb’al. Mover los dedos de arriba para abajo.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Waje’ chin aq’pune ti’chaq kyuky’i’l txqantl. Bailar en círculo.
Qu’n tkyaqil maj in chi tzalaj Sonreír.
Aj tkub’ kyaq’pu’n nxb’oje wuky’ile’. Actuar como si recibiera algo en la mano de otra persona, y mirar la mano.
Inxi’x chin tzalaje’. Sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.

A la par de cada línea de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada una. Si no quiere usar esta canción, puede elegir otra y cambiarle las palabras.

  • Diga: Ja’lo kytzaq’wentza: ti’tzan tz’elpuna’ aq’pul? tiqu’n qa jun xjal in tzalaj qa in kub’ taq’pu’n tti’chaq kyuky’i’l txqantl xjal?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 4 B’itz (K’loj yol ex k’asul tzalajsb’il)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
La misma canción del día 3.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kyb’inchankuye jun tolin. Ja’lo, ok qo b’itzal axju’ b’itz toj xnaq’tzb’il ma kyej. Ok xel nb’itzane jun txol aqe’tzune ktzajel kymojtza’ne. Kyyukchanxe kyxmilale’ aj kyb’itzane, ma chi b’ente, qtzyunx...
Canción Gestos
In kub’ taq’pu’n q’ij tmoq’mojal ex tẍtilunal. Abrir los ojos.
In kub’ taq’pu’n tze twitz quky’i’l. Comer fruta
In kub’ taq’pu’n tx’otx’ quky’il txqan itzaj. Agacharse y hacer como si cortara verduras.
In kub’ taq’pu’n muj quky’i’l aju jb’al. Mover los dedos de arriba para abajo.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Waje’ chin aq’pune ti’chaq kyuky’i’l txqantl. Bailar en círculo.
Qu’n tkyaqil maj in chi tzalaj Sonreír.
Aj tkub’ kyaq’pu’n nxb’oje wuky’ile’. Actuar como si recibiera algo en la mano de otra persona, y mirar la mano.
Inxi’x chin tzalaje’. Sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
Aq’pul, aq’pul in chin jaw tze’ne tu’n. Extender un brazo a otra persona y el otro, a otra persona; sonreír.
  • Diga: Kakab’ kyb’ete kytzaq’wentza: Ma kyajb’ile’ tu’n tkub’ kyaq’pune’ ti’chaq kyuky’i’l txqantl mojqa aqe’ junjuntl kb’el kyaq’pu’n ti’chaq/ti’xti’ kyuky’ile’?
  • Si pasa un tiempo y los estudiantes no contestan la pregunta, diga: Aju b’itz q’ilte tzaq’web’lte qo b’itzan jun majtl.
  • Después de cantar la canción diga: Ja’lo, kyu’n xim toj b’itz chi mojtzane: Kyaje’ kyaq’pune’ ti’chaq/ti’xti’ kyuky’i’l txqantl mojqa aqe’ txqantl tu’n kyaq’pun ti’chaq kyuky’ile’?

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando y motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 5 In nok tipumal ex tspik’b’il (Nqob’in ex yolil)[editar | editar código]

Tiempo Azul.png
30 minutos
Herramientas Azul.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Aj tqe xnaq’tzb’il[editar | editar código]

  • Diga: Kytzaq’wentza jun xjel lu: tiqu’n nim tajb’en tu’n qaq’pu’n kyuky’il txqantl? Ti’tzan kwel qaq’pu’n kyuky’i’l txqantl: aju amb’il, aju in qna’n, aju aq’untl, aqe’ saqchab’il, aju pwaq, aju niky’b’eb’il aju i’jb’aj? Escriba y/o dibuje las ideas en el pizarrón.
  • Diga a los estudiantes: Kyb’inchakuye kab’e txol; aqe to b’an q’ob’aj A kyb’i yajqe toj nayej, B kyb’i. Ok chin kyjele twitz juntl kyuky’ile qa miẍti’ kakab’ kyb’ete ok chin temb’ile kyxole.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Ok xel oxe amb’il kyeye tu’n ttzaj kytzaq’wene jun xjel kxel nq’mane. Junjun maj ok temb’il chukchaq kyuky’ile. Tnejil maj jaku txi kyka’yine’ qe’ xim tz’ib’inqe’ twitz slewtz’lan, aqetzun kab’e maj mlay. (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo). Aju tkab’ ex toxi’n maj jaku ajb’en qe’ xim ex yol xtz’ajb’en kyu’n kyuky’i’l ma chi kyej kytz’aqtzanke txqantl yol ex xim.
  • Diga: Tiqu’n nimxi’x tajb’en aq’pul kyuky’i’l txqantl? Ti’tzan kwel qaq’pu’n kyuky’i’l txqantl: aju amb’il, aju’ ti’ in qna’n, aju aq’untl aqe’ saqchab’il, aju pwaq, aju niky’b’eb’il, aju i’jb’aj? Aqe te txol B in chi b’in kye kyukyi’l.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: A qe’ xnaq’tzanjtz te txol A: Chi lq’exe jun k’ulb’il, tu’ntzan tten kakab’ kyb’aj chukchaq. Aju b’ajsb’il xnaq’tzanjtz te txol ok xel yukchi aj txi tzyet txol. Ja’lo kytzaq’wentza te kyuky’ile’: Tiqu’n nim toklen aq’pul kyuky’il txqantl?, ti’tzan kwel qaq’pu’n kyuky’i’l txqantl aju amb’il, aju’ ti’ in qna’n, aju aq’untl aqe’ saqchab’il, aju pwaq, aju niky’b’eb’il, aju i’jb’aj? Kynankuye’ qa, aju’ maj lu il ti’j tu’n tkuwset kyxime’ nchi yoline’ kyu’n txqantl yol.
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Ok qo ch’exb’el toxmaji’n quky’i’l. Xnaq’tzanjtz te txol A: chix lq’e jun k’ulb’il. Ja’lo kymojtzantze: Tiqu’n nim toklen aq’pul kyuky’il txqantl, ti’tzan b’a’n tu’n qaq’pun kyuky’i’l txqantl aju amb’il, aju’ ti’ in qna’n, aju aq’untl aqe’ saqchab’il, aju pwaq, aju niky’b’eb’il, aju i’jb’aj? Kyna’nkuye’ qa nimxi’x tzaq’web’il kywitz txqantl ma chi kyej.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Ja’lo, jun kyxole’ ktzajel tq’ma’n aqe’ t-xim. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Xjelb’itz ex kyujsab’il xnaq’tzb’il[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse. También, dé sugerencias para que mejore su participación.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.